:format(webp)/nginx/o/2020/06/26/13175429t1hf7d0.jpg)
Staažikas vanglate asekantsler Priit Kama leiab, et vanglate osakonna Jõhvi kolimine aitas suurendada nii Eesti sise- kui ka välisjulgeolekut. Praegune Eesti vanglasüsteem on suuresti Kama nägu, kes nimetab ühe eesmärgina seda, et iga vang oleks eraldi kambris.
29. juunini on võimalik viia avaldus sisekaitseakadeemia justiitskolledžisse astumiseks, kust väljuvad vanglaametnikud. Kus on teie valdkonnas kõige suurem kaadripuudus?
Kõige rohkem teeme tööd sellega, et täita just valvurite ametikohti, mis moodustavad umbes poole vanglate koosseisust.
Tänapäeva vanglas on umbes pool ametikohtadest sellised, mis nõuavad erialast kõrgharidust. Üks on sisekaitseakadeemias õpetatav korrektsiooni kõrgharidus, aga vaja läheb ka palju sotsiaaltöö-, psühholoogi- ja juristiharidusega inimesi. Vangla majandamiseks muidugi finantsiste. Igas vanglas töötavad kaplanid, kes on ettevalmistuselt teoloogid.
/nginx/o/2020/02/28/12976459t1h011b.jpg)