Koroonauudiste fookus on kandunud palju kannatanud Euroopalt Ameerikale, kus viimasel ajal on tuvastatud rohkesti uusi viirusega nakatunuid. Seda kinnitab ka Maailma Terviseorganisatsiooni eriolukordade programmi direktor Michael Ryan, öeldes, et haiguse levik ei ole Ameerika maailmajaos tipuni jõudnud ja tulevate nädalate jooksul nakatumiste ja surmajuhtumite arv piirkonnas kasvab.
Ent Ameerika on suur ja lai. Põhjapanevate üldistuste tegemistega tuleb olla hoolas. Nii nagu Vanas Maailmas on eri piirkondades ohutase varieeruv, tuleb ka ameeriklaste riskikäitumist analüüsida regiooniti, sest leidub osariike, kus nakatumiste kõver on tõusu asemel ka languses. Ja siingi ei paista olevat ühist põhjust, miks mõnes kohas läheb paremini kui teises.
Johns Hopkinsi ülikooli interaktiivne koroonakaart näitab, et Covid-19sse haigestunute ja surmade kasv on olnud hüppeline Californias ja Washingtoni osariigis – nendes piirkondades, kus andsid tooni ka protestiliikumised. Samas idarannikul, nagu Virginias ja Marylandis, on juuni kõver olnud pigem languses. Ka seal protestiti hoogsasti. Seega nakkuste arvu kasvu puhul oleks väga keeruline tagantjärele veeretada süüd liikumistele nagu Black Lives Matter, sest graafikutest ei joonistu sellist järeldust välja.
Kuidas maailm viirusega toime tuleb, taandub ikkagi sellele, milline on inimeste individuaalne riskikäitumine ja kui hästi kontrollivad viiruse kulgu vastavad institutsioonid.
Rootsi väljaande Dagens Nyheter hiljuti tellitud uuringust selgub, et rootslaste usaldus oma koroonastrateegia vastu on kõikuma löönud. Usk, et riik suudab viirusega toime tulla, on langenud alates aprillist 11 protsendi võrra, 45 protsendini. Samal ajal on toetus riiklikule tervishoiuametile langenud 12 protsendi võrra.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/06/26/13175003t1h1a37.jpg)