/nginx/o/2021/09/26/14095012t1hd7db.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/11/03/14938126t1h62f3.jpg)
Näitleja Karl Robert Saaremäele (28) tähendas eriolukord sama mida ametikaaslastele – etendused, mida pikalt ette valmistatud, jäid lihtsalt ära. Kuid filmis «Talve» Oskar Joosepi poeg Tootsina tuntuks saanud Robi ei langenud masendusse, selle asemel sõitis ta isa, samuti näitleja Üllar Saaremäe juurde maale, veetis aega kaksikutest pisiõdedega ja luges lastele Instagramis muinasjutte ette, ikka särav naeratus näol.
Seekord me temaga tööst ega näitlemisest siiski ei räägi. Selle asemel läheme hoopis kihtide vahele, et aru saada, kes on see vaimustav päikesepoiss. Mis on sillerdava kesta sees ja taga?
Eriolukorra ajal tegid sa koostöös Euroopa Komisjoniga Instagramis südantsoojendava projekti: lugesid ette Euroopa riikide muinasjutte. Milline lugu sind ennast kõige enam kõnetas?
See oli nii tore pakkumine! Olin just mõelnud, et peaks midagi sisse lugema, raamatuid või multikaid. Mulle väga meeldis tšehhi «Naelasupp». Meeldib selle hulkuri leidlikkus ja rõõmsameelsus, see, kuidas ta elusse suhtub. Ta pole selline tegelane, kes on jäänud elu hammasrataste vahele ega suuda sealt välja tulla, mul on tunne, et see on tema valik. Ta ongi rändaja hing, kes peab käima ukselt uksele. Elu näitab, et on võimalik rõõmu leida pisikestes asjades – ta koputab kellegi uksele, kes võiks sooja pakkuda ja kes samuti tunneb end üksikuna. Ma arvan, et see, kes ta lõpuks tuppa lubab, näeb, et sel härral on juba silmis midagi, mis on aus ja tõeline. Ta avab kavalusega köögikapi, valmistab suurepärase supi ja joob sinna kõrvale prouaga veini, nad naeravad ja lähevad kaunilt öö saba alla, hommikul aga jätkab rändur oma teed. See on ilus lugu.
Mulle tundub, et on teatud tüüpi eesti mehi, kellel tekib suve alguses vastupandamatu igatsus lõputute teede järele, soov minna ja rännata, selline nipernaadindus peksleb veres. Kui palju sinus Nipernaadit on?
/nginx/o/2020/06/22/13169131t1h2df5.jpg)