Saksa nakatumiskordaja tegi päevaga murettekitava hüppe

Nakatumiskordaja tõusis Saksamaal laupäevaselt 1,79-lt 2,88ni pühapäeval, mis tähendab, et iga nakatunud inimene annab viiruse edasi hinnanguliselt ligi kolmele inimesele, kirjutas Deutsche Welle. Viiruse kontrolli all hoidmiseks ei tohiks nakatumiskordaja Saksa ekspertide sõnul olla rohkem kui 1.

Nakatumiskordaja hüppeline kasv on Saksamaa haiguste kontrolli ameti Robert Kochi instituudi (RKI) teatel suuresti seotud nakkuskoldega Nordrhein-Westfaleni liidumaal asuvas tapamajas, kus tänaseks on tuvastatud üle 1300 töötaja nakatumine uue koroonaviirusega. Praegu ootavad võimud veel 200 töötaja testitulemust.

Piirkonnas on viirusekolde tõttu karantiinis rohkem kui 7000 inimest, peamiselt tapamaja töötajad ja nende pereliikmed. Suletud on paljud koolid ja lasteaiad. Liidumaa peaminister Armin Laschet ei välistanud, et kehtestada tuleb senisest veelgi ulatuslikumad uued piirangud, ent enne ootab ta RKI sellekohaseid nõuandeid. 

Kuna tapamajas töötas suur hulk poolakaid, rumeenlasi ja bulgaarlasi, pidi ettevõte palkama tõlke, et selgitada töölistele piirangute vajalikkust.

Tööminister Hurbertus Heil ütles intervjuus lehele Bild, et Saksamaa suurimat tapamaja omavalt lihatööstusettevõttelt Tönnies võidakse viiruskolde tõttu nõuda hüvitist.

«Ettevõttel lasub vastutus,» sõnas minister ja lisas, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud reegleid rikkudes põhjustas ettevõte kogu piirkonna pantvangi võtmise. Ühtlasi tõdes Heil, et tema usaldus ettevõtte suhtes on nullilähedane.

Eelmisel nädalal tuli päevavalgele video, milles võis näha tapamaja töötajaid suurel hulgal kõrvuti sööklas lõunat söömas. Videoklipp filmiti hetkel, mil liidumaal kehtisid juba karmid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud ja inimesed oleksid pidanud hoidma suuremat vahemaad.

Roheliste erakonna fraktsiooni juht Anton Hofreiter ütles samuti, et ettevõtte omanik, miljonär Clemens Tönnies peaks katma viiruspuhanguga tekitatud kahju ja seda mitte ettevõtte varadest, vaid enda isiklikust taskust. 

Ettevõtte juht Tönnies süüdistas koroonapuhangus esmalt idaeurooplastest võõrtöölisi, täpselt nagu seda tegi liidumaa peaminister Armin Laschet. Hiljem Tönnies küll vabandas, et tegevjuhi ametist ta lahkuma ei soostunud. 

Tööminister Heil lubas ühtlasi põhjapanevaid muutusi lihatööstuses.

«Kesk- ja Ida-Euroopast pärit inimeste ekspluateerimine, mis seal ilmselgselt aset on leidnud, on nüüd muutumas üldiseks ohuks rahvatervisele ja sellel võivad olla rängad tagajärjed,» sõnas Heil ja kinnitas, et seetõttu tuleb tööstust reformida.

Tema parteikaaslane, sotsiaaldemokraatliku erakonna üks juhtidest Norbert Walter-Borjans tegi taaskord üldsekutse tõsta Saksamaal liha hinda.

«Liha on toode, mida toodetakse kasutades palju energiat ja teisi toormaterjale. Selle väärtus ja hind on sageli tõsises vastuolus,» sõnas Walter-Borjans meediagrupile RND. Ta ütles, et Tönnies'i tapamajas toimuv näitab, kui vähe tähelepanu pööratakse sellele, kuidas toitu toodetakse. 

Teine ulatuslik koroonakolle asub Göttingeni linnas, kus eelmisel nädalal pandi karantiini rohkem kui 700 inimesele koduks olev kortermaja. Põhjuseks rohkem kui 120 majaelaniku nakatumine koroonaviirusega. Hoonest võivad lahkuda vaid inimesed, kes annavad järjestikku kaks järjestikust negatiivset analüüsi.

Nädalavahetusel põrkusid politseiga ligikaudu 200 hoolimata karantiinist hoonest väljuda soovinud majaelanikku. Neile vastu astunud korrakaitsjaid rünnati ilutulestiku rakettide, pudelite ja metallkangidega. Saksa meedia teatel visati politseinike suunast aknast välja ka üks arvuti ja teisigi kodumasinaid. Mitu politseinikku sai kokkupõrgetes viga.

Politseiga põrkunud majaelanikud ei mõista teise koroonatesti vajalikkust. Nüüd vahendatakse majaelanikele informatsiooni lisaks saksa keelele ka rumeenia keeles. Kortermajas elab suur hulk välismaiste juurtega inimesi, korterid on vaid 19 kuni 39 ruutmeetrit suured ja paljudes korterites elavad perekonnad kuni nelja lapsega.

Eile õhtul võeti korrarikkumise tõttu vahi alla üks inimene, vahendas Saksa meediagrupp RND.

Göttingeni koroonakolle sai alguse, kui juuni alguses pidasid mitmed hoones elavad perekonnad rahvarohkeid pidusid. Teine põhjus võib peituda lähedalasuvas vesipiibubaaris, kus ligikaudu 30 inimest suitsetasid huulikut vahetamata sama vesipiipu.

Kogu riigis tuvastati viimase ööpäeva jooksul 687 uut nakatumisjuhtumit. Alates koroonakriisi puhkemisest on Saksamaal tuvastatud 189 822 nakatunut ja registreeritud alla 9000 surmajuhtumi. Naaberriikidega võrreldes väike surmajuhtumite arv on teinud Saksamaast seni koroonakriisi haldamises eeskuju.