Suvekuumus pani viirusest kammitsetud hispaanlased basseine ostma

Hispaania basseinitootjate teatel on müük kasvanud koguni 400 protsenti, kuna mai oli riigis viimase 55 aasta kõige kuumem.

José María Muñoz oli üks neist, kes otsustas oma perekonnale osta isikliku basseini, sest nad ei taha käia ujumas kuskil, kus võib olla oht nakatuda koroonaviirusesse.

«Me ei teadnud, kui kaua see pandeemia kestab, kas meil on võimalik reisida või mitte, kas meil on võimalik minna basseini või pole see võimalik,» põhjendas Muñoz otsust Euronewsile.

Nädalavahetusega kasvas mõnel pool riigis taas koroonaviirusesse nakatumine: seda eelkõige Aragóni, Madrid ja Kataloonia piirkonnas ning Kanaari saartel.

Tootjad kutsusid Hispaania värskeid basseiniomanike siiski üles ettevaatlikkusele veesilmale koha valimisel.

«Tavaliselt suudab põrand kanda umbes 1000 kilogrammi, aga see on ehitatud inimeste ja mööbli raskusele vastu pidamiseks, mitte basseiniveele. Kaks korda kaks meetrit suur bassein võib kaaluda 4000 või 4500 kilogrammi,» rääkis ettevõtte Piscinas DTP esindaja Mayte Nieto.

Vajadus basseinide järele hakkab nüüd ilmsel järele andma, sest Hispaanias lõppes eile ligi sada päeva kestnud eriolukord – taastuma on hakanud lennuliiklus, inimesed reisivad taas oma suvemajadesse ja puhkusekorteritesse ning üle pika aja pääseb jälle parkidesse ja mänguväljakutele.

Lennuliiklus on tavalise juunikuuga võrreldes Hispaanias siiski endiselt hõre. Eile maandus Hispaanias sadakond teistest Schengeni piirkonna riikidest saabunud lennukit. Kokku on taas käivitunud või kohe-kohe käivitumas 225 lennuliini, vahendas El País.

El Prati lennujaam Barcelonas tegutses eile kõigest viie protsendise reisijate mahu juures võrreldes tavapärasega. Suurem osa selle õhuvärva kaudu Hispaaniasse saabunutest olid välismaalased, kes töötavad riigis, kuid lahkusid sealt karantiini ajal. Turiste oli esialgu reisijate seas veel vähe.

Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Cristhie Mcfett on töötanud Barcelonas muusikatööstuses viimased kaks aastat ja lendas eile linna tagasi. «Kui pandeemia välja kuulutati, läksin koju, kuid nüüd, kui olukord seal on hullem, tulin tagasi, et jätkata tööd,» selgitas ta El Paísile.

Kuigi piir Portugaliga jääb praegu veel suletuks, siis eile avanes maismaapiir Hispaania ja Prantsusmaa vahel ning Baskimaal Irúni piirilinnas moodustusid pikad järjekorrad prantslasest, kes soovisid pääseda naaberriiki ostma odavaid tubakatooteid, kosmeetikat ja Hispaania sinki.

«Ma pole juba 90 päeva suitsetanud,» naljatles üks Prantsusmaa noormees, kes eriolukorra ajal pidi maksma sigarettide eest kaks korda kallimat hinda, kuna tubakaaktsiis Prantsusmaal on Hispaaniaga võrreldes oluliselt kõrgem.

Lõuna-Hispaanias Cádizi provintsis oli palju ka neid, kes soovisid lõpuks rannamõnusid nautida – koguni nii palju, et osa inimestest tuli tagasi saata, et vältida ülerahvastatust. Tarifa kandis suleti mitmed ligipääsud randa.

Hispaanlaste rõõmu omamoodi normaalsusesse naasmise üle varjutab aga asjaolu, et nädalavahetusega kasvas mõnel pool riigis taas koroonaviirusesse nakatumine: seda eelkõige Aragóni, Madrid ja Kataloonia piirkonnas ning Kanaari saartel.

Hispaania tervishoiuministeeriumi andmeil tuvastati Aragóni piirkonnas alates reedest kuni pühapäevani 76 uut Covid-19 haigusjuhtu, Madridis 79 ja Kataloonias 115. Viimases kahes pole tegu siiski väga suure tõusuga võrreldes varasemaga, sest tegu on rahvarohkete piirkondadega ning nakatumisi on mõlemas olnud palju alates pandeemia algusest.

Ülejäänud riigi piirkondades oli nakatumisi nädalavahetusel alla kümne, kui mitte arvestada Kanaari saari, kuhu saabunud põgenikelaeval tuvastati 12 uut haigusjuhtu.

100 000 elaniku kohta on viimasel seitsmel päeval registreeritud Madridi piirkonnas 7,91 haigestumist, Aragónis 6,9 ning Kataloonias 6,57. Kogu Hispaania arvestuses on viimasel seitsmel päeval registreeritud 3,53 uut haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta.

Kokku on pandeemia algusest saadik nakatunud Hispaanias koroonaviirusesse üle 246 000 inimese.