:format(webp)/nginx/o/2019/09/09/12543711t1h8598.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/06/22/13165281t1h097a.jpg)
Eesti ühinemisleping Euroopa tuumauuringute keskusega (CERN) allkirjastati 19. juunil. Šveitsis Genfi eeslinnas tegutsevat osakestefüüsika superlaborit on aastakümneid peetud üheks maailma innovatsioonikeskuseks.
Tellijale
Andi Hektor: CERN, mu arm (1)
Olen kindel, et meie teadlastel ja ettevõtjatel on sellest palju võita. Kuidas aga seda teha kõige paremini ja kas ka Eestil on midagi CERNile pakkuda?
Mõned faktipudemed CERNi kohta. See asutati 1954 esimese omataolise riikideülese uurimiskeskusena maailmas. Lähtuti ideaalist sõjajärgne Euroopa ühendada, aga ka soovist konkureerida USAga. Loodi ju samal ajal Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ECSC) jt Lääne-Euroopat ühendavad organisatsioonid. Esialgu asusid CERNi katseseadmed Genfis ja teoreetikud Kopenhaagenis, aga 1960. aastateks koondus kõik Genfi. Praegu töötab CERNis üle 2500 teadlase, inseneri ja ametniku. Lisaks neile on veel ligi 15 000 minusugust CERNi «kasutajat», kes käivad seal pisteliselt. Seal käib töö paarisaja eksperimendiga, alates alusfüüsikast kuni meditsiini, tuuma- ja keskkonnafüüsikani välja.