/nginx/o/2014/01/07/2737386t1h5ea3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/06/19/13160985t1h2460.jpg)
Kolades internetis, sattusin fakti otsa, et 21. juunil 1979 suri Nepali pealinnas Kathmandus Angus MacLise’i nimeline mees. Niisiis suvisel pööripäeval, sel maagilisel ajal. Enamik lugejatest vast ei tea, kes oli Angus MacLise, ja ega ma ka ise hästi ei tea.
Aastaid tagasi, kui sai piraatluse korras Napsterist muusikat tõmmatud, innustajaks hasart, et mida siis üldse saada on, juhtusin tõmbama ka Angus MacLise’i, kuna ta tundus kirjelduste põhjal lihtsalt midagi nii marginaalset ja sealpoolset, et pidi sellega ometigi aparaati testima. Aparaat oligi ülesannete kõrgusel ja midagi oli saada. Poleks olnud, kui entusiastid poleks aastakümneid pärast tema surma hakanud välja andma säilinud salvestusi. Põhiliseks väljaandjaks MacLise’i lese Hetty loodud plaadifirma Boo-Hooray.
Ega ma neid faile kuigi kauaks kuulama ei jäänud, tundus sel hetkel olevat kuidagi liiga trippy ja tume muusika, selline muusika, mis ilmselt oleks omal kohal olnud Antonin Artaud’ julmuse teatris – kehade hulluks minemise, pahupidi silmamunade, transi, teispoolsuse jne muusika. Pikad psühhedeelsed šamanistlikud rännakud – lõputult üleval hoitud noodid, trummid, müra, pimedus.