Kolm kaitseala arvatakse riikliku kaitse alt välja (2)

Marjalaid, Tõstamaa liigikaitseala ja Rannametsa jõe lammimets võeti kaitse alla enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ja nende eeskirju ei ole uuendatud. Ekspertiiside tulemusel leiti, et nende alade riiklik kaitse ei ole vajalik ja alternatiivina on olemas muid inimeste õigusi ja vabadusi vähempiiravamaid ja samas ka tõhusamaid meetmeid.

Veidi rohkem kui kahe hektari suurune Marjalaid asub Lääneranna vallas Nehatu külas ja moodustati 1958. aastal. Keskkonnaregistri kohaselt Marjalaiul kaitsealuseid liike leitud ei ole ja samuti pole seal inventeeritud Natura elupaigatüüpe. Küll aga on alal inventeeritud pea kahe hektari suurune vääriselupaik kui märgalade metsad ning männikud ja männi-segametsad.

Kuna Marjalaid ja sellel asuv vääriselupaik paiknevad riigimaal, siis on metsakoosluse säilimine juba tagatud.

24,7 hektari suurune Tõstamaa liigikaitseala asub Pärnu linnas Ermistu ja Pärakülas ning on kaitse alla võetud 1958. aastal merikotka kaitseks. Kaitsealal tehti 2017. aasta mais täiendavaid välitöid, et leida merikotka võimalik pesapaik ja Keskkonnaregistri andmetel seal leiduva III kaitsekategooria seeneliigi taiga‑peenpooriku võimalik kasvukoht. Kumbagi liiki alal ei tuvastatud. Merikotka pesa- ja elupaika ei ole ka varem registrisse kantud ja puudub info linnu teadaoleva pesitsuse kohta viimastel aastakümnetel.

Tõstamaa liigikaitseala asub suures osas riigimaal ning väärtuslik osa on kaitstud vääriselupaigana. Ülejäänud osal alast loodusväärtusi ei leidu.

Rannametsa jõe lammimets asub Saarde vallas Laiksaare külas ja on kaitse alla võetud 1991. aastal. Kaitseala on 0,38 hektari suurune millest 0,36 hektarit on eraomandis ja ülejäänud riigimaa. Kaitsealast moodustab metsamaa umbes 0,03 hektarit ning sellest ülejäänud ala on lage rohumaa.

Keskkonnaregistri kohaselt jäävad piirkonda kahe III kaitsekategooria puuliigi - künnapuu ja harilik kikkapuu kasvukohad. Kaitsealale jääb  osa vääriselupaigast, mille tüübiks on määratud laugjad jõgede ja järvede kaldad ning alamtüübiks laialehised metsad. Sarnaselt Marjalaiule ja Tõstamaale tagab ka Rannametsa jõe lammimetsale ulatuv vääriselupaik väärtuslike koosluste ja seal esinevate liikide  kaitse.

Marjalaiu, Tõstamaa liigikaitseala ja Rannametsa jõe lammimetsa kaitse alt välja arvamisega kaovad aladelt piiranguvööndi kaitsekorraga seotud piirangud ja edaspidi võib neid alasid kasutada ja majandada üldises korras. Kaitse alt arvatakse välja ligi 8 hektarit eramaid ja pea 19 hektarit riigiomandis olevaid maid, seega kaasneb Häädemeeste, Lääneranna ja Saarde vallale ning Pärnu linnale mõningane maamaksu laekumise suurenemine.