Naturaliseeritud isikutelt hakatakse riigireetmise puhul kodakondsust ära võtma (6)

Seadusemuudatuse kohaselt saaks valitsus edaspidi  naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikult Eesti kodakondsuse ära võtta, kui isik on süüdi mõistetud riigireetmises või terrorikuriteos.

Seadusemuudatuse jõustumisel on valitsusel võimalik Eesti kodakondsus ära võtta inimeselt, kes on mõistetud süüdi raskete riigivastaste kuritegude toimepanemise, terroristlikku ühendusse kuulumise, terrorikuriteo või selle ettevalmistamise, terrorikuriteole üleskutsumise või selle rahastamise ja toetamise või terroristlikul eesmärgil reisimise eest. Muudatus puudutab naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikuid, sünnijärgsetelt Eesti kodanikelt kodakondsust ära võtta ei saa.

«Praegu kehtiva seaduse järgi saab kodakondsust ära võtta katse eest muuta vägivaldsel teel Eesti põhiseaduslikku korda. Seaduses puudub aga alus, mis võimaldaks kodakondsust ära võtta teiste raskete riigivastaste kuritegude toimepanemise korral. Eesti kodakondsuse omamine on auasi ja oma riigi vastu astunud inimesel seda olema ei peaks,» selgitas siseminister Mart Helme.

Raskete riigivastaste tegude toimepanemisel on põhjendatud kaaluda kodakondsuse äravõtmist ka juhul, kui isik jääks pärast Eesti kodakondsuse äravõtmist kodakondsuseta. Kas isiku saab Eesti kodakondsuse äravõtmise järel ka Eestist välja saata, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.

Justiitsministeeriumi andmetel on aastatel 2010–2019 riigireetmise eest süüdi mõistetud viis isikut, terrorismiga seonduvate kuritegude eest on süüdi mõistetud kaks isikut ja Eesti riigi vastu suunatud luuretegevuse ja selle toetamise eest on süüdi mõistetud üks isik. Eeltoodud kaheksast isikust on naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikuid kokku neli, kellest kaks on Eesti kodakondsuse kaotanud. Ülejäänud riigireetmise või terrorikuriteo toime pannud isikud on olnud sünnijärgsed Eesti kodanikud või muu riigi kodanikud.