Saksa valitsus esitles uut koroonajälgimise rakendust

«Ma ei tea sinu kohta midagi, aga ma kaitsen sind,» teatas valitsuse ettekande lõpetanud hoiatusrakenduse sõnum.

Selge on see, et Saksa valitsus on asunud rakendust hoolega propageerima. Eilsel üritusel oli kohal viis valitsuskabineti liiget, lisaks Robert Kochi Instituudi juhataja ning juhtivtöötajad Deutsche Telekomist ja SAPist. «Tavaliselt võetakse nii vastu riigikülalisi,» märkis digiminister Dorothee Bär.

Õla pani alla ka kantsleri kabinetiminister Helge Braun: «See ei ole esimene koroonarakendus, mida maailmas esitletakse, aga ma olen üsna veendunud, et see on parim.»

Rakendus fikseerib koroonaviirusega nakatunud isikute läheduses viibimise ja annab selle kasutajale võimalikust ohust teada. Kui kaks rakendust kasutavat nutitelefoni on üksteisele 15 minuti vältel piisavalt lähedal, salvestavad mõlemad telefonid selle kontakti juhuslikult genereeritud ID-koodi alusel.

Kuna mobiili ID-koodid muutuvad pidevalt, on seadmeid peaaegu võimatu jälitada. Selline detsentraliseeritud lähenemine peaks tagama ka andmete kaitsmise. Seda, kes saab hoiatuse kontakti kohta, ei otsusta mitte keskserver, vaid seadmed ise.

Juhul, kui keegi on nakatunud, laaditakse selle isiku ID-koodid serverisse. Teised seadmed laadivad uusi koode alla regulaarselt ja võrdlevad neid kasutajate enda logiga. Hoiatus väljastatakse vaid siis, kui leidub ühilduvus kahe kasutaja koodide vahel. Kõik hoiatuse saajad võivad teha tasuta Covid-19 testi, isegi kui sümptomeid ei ole ilmnenud.

Valitsus on korduvalt rõhutanud, et rakenduse kasutamine on vabatahtlik. Sellest hoolimata on arvutiteadlaste ja IT-ekspertide foorum väljendanud muret, et rakendust võidakse hakata vääriti kasutama, muuhulgas näiteks töökohtadesse või restoranidesse sissepääsu tagamisel.

Rohelised ja vasakpoolsed nõuavad seetõttu täiendava seaduse vastuvõtmist, mis kinnitaks, et rakendust kasutatakse ainult selleks mõeldud eesmärgil.

Konservatiivse CDU/CSU ja sotsiaaldemokraatide valitsuskoalitsioon on seaduse vastu ja märkis, et rakenduse väärkasutamist saab menetleda ka olemasolevatel õiguslikel alusel.