/nginx/o/2020/06/17/13156758t1h4203.jpg)
Korralik saunaskäik eeldab head vihta, mis on tihe, paraja pikkusega ega viska pärast paari sahmakat lehti küljest. Paljud on vihategu ise katsetanud, aga tulemus pole päris see, mida tahaks – vihelda saab, aga oksad on harali, vars on vale pikkusega või laguneb „meistriteos” lihtsalt koost.
Maa Elu käis Põhja-Pärnumaal Massus Jõe puhketalu indiaaniküla pidava Rauno Paapi ja tema isa Sulev Paapi juures uurimas, miks üks viht on just selline nagu peab, aga teisega on õigem kiusavaid putukaid eemale ajada.
Elu jooksul kümneid tuhandeid vihtu müügiks, indiaaniküla saunades kasutamiseks ja mõistagi enda pere tarbeks kokku pannud Rauno ja Sulev varusid kaseoksi, sõnajalgu, nõgeseid ja vesimünti ning vihategu võis alata. Pärna ja naistepuna, mida mehed samuti meelsasti vihtadesse lisavad, polnud sel päeval võtta. Pärnaoksi saab lõigata juuli alguses, kui õied küljes, ning tammevihtade tegemise aega tuleb samuti veel mõni nädal oodata.
Sissejuhatuseks ütles Sulev Paap, et vanasti peeti õigeks vihategu ette võtta enne jaanipäeva (vana kalendri järgi juuli alguses) ja vananeva kuuseisu ajal, kuid õigem on vaadata ikkagi lehekasvu. „Tänavune kevad oli hiline ja seega saab korraliku vihateoga algust teha nädala jagu hiljem. Praegu leht veel kleebib, läheb viheldes kiiresti tükkideks ja vihta saab kasutada vaid ühe saunaskäigu ajal. Kui on korralik, tugev, õigel ajal tehtud viht, saab seda kasutada mitu korda,” selgitasid isa ja poeg eelmisel nädalal.