/nginx/o/2019/06/05/12232692t1h680f.jpg)
Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostas keskkonnaagentuur Eesti suuremate linnade soojussaarte ehk ümbritsevast piirkonnast märkimisväärselt soojema linnastunud ala analüüsi, tulemused kaardistati ja need võimaldavad paremini linnaplaneerimisega tegeleda. Lisaks sellele aitab soojussaarte analüüs ennetada ka krooniliste haigete, eakate ja laste terviseriske.
Satelliitandmete alusel analüüsis keskkonnaagentuur soojussaarte tekkimist Eesti suuremates linnades – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Narvas ja Kohtla-Järvel aastatel 2014–2019. Uuringu käigus võrreldi linnadele lähimates ilmajaamades kuumalainete ajal õhutemperatuure ning satelliidi andmeseeriaid. Tulemused on esitatud nii soojuskaartidena («heatmap plots») kui ka võimalike soojussaarte piltidena linnades.
«Analüüs ja selle põhjal valminud kaardirakendus on praktiline töömaterjal elamupiirkondade arendajatele ja linnaplaneerijatele,» kommenteeris keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas. «Soojussaare efekti saab leevendada, kui piirata planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerumist ning laiendada rohealasid ning haljastust ja veekogusi linnakeskkonnas.»
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala selgitas, et arvestades suuremate Eesti linnade asustustiheduse suurenemist ja linnaliste asumite tihendamist ehitistega, tekkis ka vajadus täiendada juba olemasolevat soojussaarte infot. «Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades, soojussaare efektina, kus massiivsed tumedad pinnad, näiteks asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused neelavad suurema osa linnaruumi õhku kütvast päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku.»
Aruanne «Soojussaarte hindamine Eesti linnades aastatel 2014–2019», kaardikihid ja kaardilugu on leitav keskkonnaagentuuri kodulehel. Soojussaarte andmestik on kättesaadav ka maa-ameti geoportaalis.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)