Riigikohus: kollektiivleping ei laiene tööandjale ilma tema nõusolekuta

Riigikohus selgitas, et seadus ei võimalda tööandja nõusolekuta laiendada talle kollektiivlepingut, mille sõlminud ühingu või liidu liige ta ei ole. Kollektiivlepingu tingimuste laiendamine ja kohustuste panemine tööandjale on võimalik üksnes juhul, kui tööandja on andnud selleks nõusoleku.

Riigikohtusse jõudnud tsiviilvaidluses maksis tööandja bussijuhina töötanud töötajale töölepingus kokkulepitud tasu. Töötaja leidis, et tal on õigus saada töötasu Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahelise kollektiivlepingu alusel, mis nägi töötasuna ette suuremat summat. Tööandaja sõnul ei saa töötaja nõuda töötasu kollektiivlepingu alusel, kuna tööandja ei ole kollektiivlepinguga liitunud. Seega vaidlesid pooled selle üle, kas töötaja võib nõuda töötasu kollektiivlepingu alusel, mida tööandja ei ole sõlminud. Maa- ja ringkonnakohus rahuldasid töötaja töötasunõude.

Riigikohus leidis, et kohtud eksisid kollektiivlepingu seaduse tõlgendamisel ning jättis töötaja töötasu ja puhkusehüvitise nõuded rahuldamata.

Tööandjal on kohustus maksta töötajale töötasu kokkulepitud tingimustel. Töötasu võib olla lepitud kokku töölepingus või tuleneda kollektiivlepingust. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi sõnul ei võimalda seadus ilma tööandja nõusolekuta laiendada temale kollektiivlepingut, mille sõlminud ühingu või liidu liige ta ei ole.

Kollektiivlepingu seaduse järgi võib tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut laiendada poolte kokkuleppel muu hulgas palgatingimuste osas. Seadus ei anna aga kollektiivlepingu sõlminud isikutele õigust tekitada sama lepinguga kohustusi tööandjale, kes ei ole kollektiivlepingu pooleks ega kuulu ka kollektiivlepingu sõlminud tööandjate ühingusse või liitu. Kollektiivlepingu tingimuste laiendamine ja kohustuste panemine on võimalik üksnes juhul, kui tööandja on andnud selleks nõusoleku.