Pärast mullukevadisi riigikogu valimisi on erakonnad kokku kaotanud enam kui tuhat liiget. Ainsad, kes on suutnud liikmete arvu kasvatada, on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Eesti 200. Parteivahetajate lemmikud on valitsuse suurimad erakonnad Keskerakond ja EKRE.
Enim uusi liikmeid on läinud riigikogu valimiste järel EKRE ja Keskerakonna ridadesse, kuid parlamendierakondadest on vaid EKREs praegu rohkem liikmeid kui aasta tagasi: 4. juuniks oli juurde tulnud 125 inimest.
Keskerakonnast lahkujaid on märkimisväärselt palju: kokku tervelt 554 inimest otsustas erakonnast välja astuda. Kuna samal ajal liitus peaministriparteiga napilt enam kui pool tuhat inimest, jäi erakonna saldo ikkagi ligi poolesaja liikmega miinusesse.
Aastaga on enim lahkutud aga opositsiooni suurimast parteist Reformierakonnast. Tervelt 657 inimest jätsid suurima riigikogu opositsioonipartei sinnapaika. Samal ajal on erakonnaga liitunud 90 inimest, mis jääb samasse suurusjärku sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Eesti 200ga.
Ka ühest parteist teise hüppamise poolest paistavad silma mõlemad juhtivad võimuerakonnad: Keskerakonda tuli ülehüppajaid 40, EKREsse 35. Kolm inimest jõudsid koguni Keskerakonnast lahkuda ja mõne aja pärast sinna tagasi astuda.
EKRE sai küll teistelt juurde 35 inimest – sealjuures otsustas EKREga liituda viis sotsiaaldemokraati –, kuid samas oli EKRE ise napilt suurim doonor teistele erakondadele, loovutades 24 liiget. EKRE liikmete populaarseim valik oli Keskerakond ja Isamaa.
EKREst välja astunud kahe inimese puhul kehtib ütlus «vana arm ei roosteta» – nad astusid mõne aja pärast erakonda tagasi.
Võimuerakondadest on kõige kehvemas seisus Isamaa: koalitsioonipartnerite kõrval paistab ta silma hoopis sellega, et sealt on lahkunud enim liikmeid Reformierakonna järel. Rõõmusõnum pole ka viimastel kuudel valimiskünnise piirimail püsiv toetus valijate seas.