Ettepanek ⟩ Meedialiit soovib valitsuselt riiklikku tugisüsteemi (3)

«Valitsus on eraldanud kojukandetoetuseks 450 000 eurot, alandanud digitoodete käibemaksu üheksale protsendile ning planeerinud sotisiaalkampaaniaid – need meetmed on aidanud erameediat kokku umbes ühe miljoni euroga. Hakkama saamist on toetanud ka töötukassa meede ja palgalangetused,» edastas Eesti Meediaettevõtete Liit. Liit ühendab kõiki Eesti suuremaid päeva-, nädala- ja maakonnalehti, aga ka ajakirju, kuukirju ja uudisteportaale.

«Usaldusväärne ajakirjandus on demokraatia alustala. Selle jätkusuutlik toimimine on oluline tavaolukorras, ja liiati siis kriisiolukorras. Erameedia kärbumine aitaks kaasa         sotsiaalmeedia kontrollimatutele sõnumitele, mis niigi ebastabiilses maailmas on väga ohtlik. Koroonaepideemia tõttu drastiliselt vähenenud reklaamitulu ohustab paljude meediaväljaannete elujõulisust. Kui kahjumit arvutatakse sel aastal mitmekümnetesse miljonitesse, on ühe miljoni euro mõju väga piiratud,» kommenteeris meedialiidu juhataja Merle Viirmaa pressiteates.

Meedialiidu ettevõtted ootavad valitsuse otsust toetada erameediat suurte teavituskampaaniatega. «Me ei küsi pelgalt toetust, me pakume riigile vastu enneolematu mahu meediapindasid ja -eetrit,» teatas meedialiit.

Samuti palub meedialiit algatada püsiva meedia tugisüsteemi ettevalmistamise. Mudel tuleks võtta nende hinnangul teistest Põhjamaadest, kus meedia roll demokraatia toetamisel on hästi mõistetav.

«[Euroopa meediaettevõtjaid ühendav organisatisoon] News Media Europe'i ülevaadetest selgub, et Eesti on jäämas punaseks lipuks Euroopa, sealhulgas Põhjamaade, meediatoetuste rivis,» tõdetakse teates. Näiteks Rootsi valitsus otsustas toetada meediat ühekordselt 50 miljoni euroga ja suurendas iga-aastast meediasektorile eraldavat toetust 20 miljoni euro võrra. Norra riik otsustas toetada meediat 30 miljoni, Taani 24 miljoni ja Soome 7,5 miljoni euroga.

Ka Eesti Meediaettevõtete Liit palub algatada püsiva meedia tugisüsteemi ettevalmistamise. Mudel tuleks võtta meedialiidu hinnangul teistest Põhjamaadest, kus meedia roll demokraatia toetamisel on hästi mõistetav.

«Riik saab erameedia töötingimusi mõjutada mitte ainult otsese toe, vaid ka maksulahenduste ja võrdsete võimaluste loomise kaudu. Alates munitsipaal- ja avalik-õigusliku meedia täpsemast reguleerimisest lõpetades digimaksuga suurplatvormidelt näiteks nagu Google ja Facebook,» lisas Viirmaa.