Viimaste valitsuste aruteludest on läbi jooksnud suur plaan elektrifitseerida raudtee, hinnalipikuga 420 miljonit eurot. See on kallis lõbu, mis maksab peaaegu miljon eurot kilomeetri kohta, kirjutab kolumnist Andi Hektor.
Andi Hektor: Kogu maa elektrifitseerimine (3)
Nüüd aga viitavad eksperdid ja teiste riikide käitumine, et aeg oleks sellega korraks hoog maha võtta. Raudteele on tulemas uued tehnoloogiad, aku- ja vesinikurongid. Eesti puhul peame arvestama sellega, et meie raudteeliiklus on hõre ja raudteed vajaksid kiiruste suurendamiseks kurvide õgvendamist. Metsase ja tuulise riigina peame arvestama ka näiteks sellega, mis juhtub elektriraudteel ühes korralikus sügistormis.
Veel mõni aasta tagasi oleksin kahe käega hääletanud elektrifitseerimise poolt. Olen alati kadestanud lääneeurooplasi, kes vuhistavad vaikselt ja intelligentselt mõnusate elektrirongidega ringi. Vaiksed, ei raputa, ei mingeid ummikuid, piisavalt ruumi, et pikema otsa puhul jalga sirutada. Elektriga kiirraudtee võtab looduselt ära ligikaudu neli korda vähem eluruumi, võrreldes neljarajalise kiirteega. See ei emiteeri summutitossu ja müraheide on palju väiksem. Karud ja põdrad naerataks ning lehvitaks mööda vuravatele rongidele raudtee ääres!