Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/09/12543711t1h8598.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/06/07/13140410t1h2a36.jpg)
Viimaste valitsuste aruteludest on läbi jooksnud suur plaan elektrifitseerida raudtee, hinnalipikuga 420 miljonit eurot. See on kallis lõbu, mis maksab peaaegu miljon eurot kilomeetri kohta, kirjutab kolumnist Andi Hektor.
Nüüd aga viitavad eksperdid ja teiste riikide käitumine, et aeg oleks sellega korraks hoog maha võtta. Raudteele on tulemas uued tehnoloogiad, aku- ja vesinikurongid. Eesti puhul peame arvestama sellega, et meie raudteeliiklus on hõre ja raudteed vajaksid kiiruste suurendamiseks kurvide õgvendamist. Metsase ja tuulise riigina peame arvestama ka näiteks sellega, mis juhtub elektriraudteel ühes korralikus sügistormis.