/nginx/o/2020/06/07/13140403t1hc9e4.jpg)
Püramiid on nagu sport: monument, millest pole otsest rakenduslikku kasu, kuid mille sümboolne väärtus rõhutab inimese saavutuste suurust üldiselt, tekitades samas uhkust nendes, kelle kultuur on võimeline panema inimese sooritama kiiremini, kaugemale ja kõrgemale kui teised. Sport omakorda on nagu püramiid: mida laiem on selle põhi, seda kõrgemale saab tõusta tipp.
Täna valitakse Eesti Olümpiakomitee president, mees, kes järgmised neli aastat juhib meie spordipüramiidi ehitamist. Kandidaate on sellele kohale kaks: EOK praegune president Urmas Sõõrumaa ja asepresident Tõnu Tõniste. Valijaiks on EOK liikmed: spordiühendused, piirkondlikud spordiliidud, spordialaliidud ja eraisikud.
Tööd meie spordipüramiidi kallal on teha alates jalamist kuni tipuni. Eelmisel aastal avaldatud Eesti terviseprofiili järgi on üks viiendik eesti täiskasvanud elanikest rasvunud ja selle «saavutusega» oleme ELi rasvunute edetabelis lausa kolmandal kohal. Viimase paarikümne aastaga on tublisti suurenenud ka ülekaaluliste laste osakaal, mis on praeguseks ületanud 16 protsenti earühmast.
Ülekaalulisus on otseselt seotud väikse kehalise aktiivsusega. Eestis tegutseb nädala jooksul vähemalt kaks ja pool tundi mõõduka kehalise aktiivsusega 60 protsenti elanikest, samas kui Euroopas on selliseid inimesi keskmiselt 64 protsenti.
Püramiidi keskosas vajab olulist arendamist treenerite institutsioon. Eestis on umbes 4500 treenerit, kellest suurem osa ei tööta selles ametis põhikohaga. Urmas Sõõrumaa hinnangul võiks ideaalis põhikohaga tööd saada kuni 3500 treenerit, kui koolid ostaksid spordiklubidelt teenust ja enamik kooliõpilasi saadaks liikuma.
Ka Tõnu Tõniste peab treenereid üheks võtmeküsimuseks. Tema tegevuskava peab vajalikuks treenerite maine tõstmist ja järelkasvu kindlustamist – lähema kümne aasta vältel oleks vaja juurde kuni 2400 treenerit. Treenerite ettevalmistus peaks uuele kaasaegsele tasemele viima ka metoodika.
JUHTMÕTE
Spordi aluspõhimõte on aus mäng ja kui seda ei ole, siis paistab püramiidi räpane tipp seda kaugemale, mida kõrgem see on.
Kui võrrelda kahe kandidaadi prioriteete, siis tundub, et Sõõrumaa fookus on suunatud püramiidi jalamist keskele, samas kui Tõniste keskendub teemadele keskpaigast kuni tipuni. Olgu fookus kus tahes, kumbki ei saa mööda vaadata dopingust, mis on oma sünge ja sõna otseses mõttes verise varju heitnud meie spordipüramiidi tipule. Spordi aluspõhimõte on aus mäng ja kui seda ei ole, siis paistab püramiidi räpane tipp seda kaugemale, mida kõrgem see on.
Jättes kõrvale keelatud ained, mille suhtes peab valitsema nulltolerants, ei või siiski mööda vaadata asjaolust, et spordipüramiidi ei saa ehitada ressurssideta, nagu ei saa ka sportlane ilma ressurssideta jõuda püramiidi tippu.
Tõniste on oma tegevuskavas märkinud, et Eestis elab vaesuses peaaegu veerand elanikkonnast, mistõttu kõigil ei ole kaugeltki võrdsed võimalused oma andeid spordis täiel määral realiseerida. Noorte saavutusspordi tugisüsteemi arendamine on tema tegevuskavas mainitud esimesena.
Tõniste tunnistab ka, et EOK presidendiks oleks tal tunduvalt kergem kandideerida mõne teise endise tippsportlase kui ärimees Sõõrumaa vastu, kes on lahkelt jaganud lubadusi spordivaldkonda rohkem raha tuua. Vaieldamatult on kahel kandidaadil erinevad tugevad ja nõrgad küljed ning prioriteetide erinevus programmides. Nii et on, mille põhjal valida.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)