Teenäitaja 2008 on põllumajandusteadlane Viive Rosenberg

Oma tänukõnes riigikogu Kalevipoja saalis toimunud austamistseremoonial rõhutas Viive Rosenberg, et inimene suudab üksi väga vähe ära teha.

«Selleks, et elus palju korda saata, peab kõrval abivalmis ja mõistev abikaasa olema, head sõbrad ja toetavad töökaaslased,» märkis Rosenberg, lisades, et praeguses raskes majanduslikus olukorras tuleb meil enam tegutseda.

«Iga inimene saab anda oma panuse. Peamine, et jäädakse oma põhimõtetele kindlaks ja ollakse positiivse mõtlemisega,» märkis Rosenberg.

Viive Rosenbergi on läbi elu saatnud moto «Kui kuidagi enam ei saa, siis... kuidagi ikka saab!»

Viive Rosenberg on pannud Eestis aluse taimebiotehnoloogia uurimisele, välja arendanud teadusbaasi, loonud oma koolkonna teooria- ning rakendusvaldkonnas.

Tema tervendatud taimmaterjali, paljundamise ja kasvatamise tehnoloogiaid on rakendatud ka piiri taga, nii ida kui lääne pool. Koekultuuride kasutamises taimede geenipanga loomisel ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel võib Viive Rosenbergi pidada teenäitajaks kogu maailmas.

Viive Rosenberg oma aastatepikkuse tegevusega mõjutanud Eesti ühiskonna väärtushinnanguid mitmel tasandil.

Rosenberg on loonud erinevaid tehnoloogiaid, aidanud edendada Eesti põllumajandust, kaitsnud teadusasutuse au ning aretatud taimede geneetilist ressurssi kui meie rahvuslikku rikkust. Poliitikuna on ta seisnud eelkõige lihtsa inimese vajaduste eest.

Viive Rosenberg on aastakümneid olnud eestimaise toidu propageerija, eriti kartuli kui meie põhitoidu tutvustaja ja soovitaja. Kui ÜRO kuulutas 2008. aasta ülemaailmseks kartuliaastaks, siis Viive Rosenberg oli selle agar propageerija Eestis ehk tõeline Teenäitaja.

Tema sellekohased artiklid, koolides ja mujal korraldatud ettevõtmised on muutnud paljude inimeste suhtumist kartulisse kui väärtuslikku toitu. Eriti tähelepanuväärne on tema poolt kartuli kiituseks koostatud ainulaadne buklett „«Kartul - ilus, hea ja kasulik».

Eesti Naiste Koostöökett on asutanud Teenäitaja aunimetuse 2003. aastal ja tänaseks on seda välja antud juba viiel korral. Seni on selle tunnustuse saanud Ülle-Marike Papp, Silvi Ojamuru, Külli Volmer, Ülle Aaskivi ja Marina Kaljurand.

Teenäitajaks võib olla avaliku elu tegelane, kes oma tegevusega on mõjutanud Eesti ühiskonna eetilisi väärtushinnanguid, näidanud eeskuju kõigile Eesti elanikele või andnud Eesti elusse silmapaistva panuse.