Teadlane seletab: kas loodus ei saa tõesti üraskitõrjega hakkama? (7)

Kuna tegelen lindudega iga päev, pean vajalikuks öelda paar sõna laanerähni kohta, selgitades, mida ta suudab, kui palju neid on ning milline on liigi koht metsas. Ja kas see liik on saanud kriitikat asja eest või võiks metsaomanik siiski rähni abile loota.

Eestis pesitseb 2000–4000 laanerähnipaari ja nende arvukus on hakanud langema [1]. Talviti on meie metsades 5000 – 10 000 isendit. On seda vähe või palju? Vastus sõltub vaatenurgast: metsamajandajale on seda vähe, sest suurem hulk suudaks üraskeid tõhusamalt ohjeldada. Linnuökoloogina ütlen, et neid on täpselt nii palju, kui meie metsad praegu võimaldavad. Laanerähn eelistab elada vanas kuusikus, kus on elusaid puid, kuid ka surnuid või surevaid puid, Euroopas eelkõige üle saja aasta vanustes kuusikutes, kus puude läbimõõt rinna kõrgusel on 20–50 cm [2].

Kuna selliseid metsi on nii meil kui ka Skandinaavias viimase sajandi jooksul intensiivse metsamajandamise tagajärjel märgatavalt vähemaks jäänud, on kahanemas ka laanerähnide võimalused. Seega on väitel, et laanerähn ei suuda võitluses üraskitega tuge pakkuda, tõetera sees, kuid ei tohi unustada, et liigi arvukust ohustab eelkõige just senine metsanduspraktika [3], mille tõttu on liigi arvukus näiteks Rootsis ja Soomes [4], kuid ka meil [14] kiiresti vähenenud.

Kui võimekas on laanerähn üraskisõjas?

Lühike vastus: tegu on väga tõhusa üraskisööjaga. On teada, et rähnidel on oluline roll üraskite ohjeldamisel, eriti selgelt on seda täheldatud üraskipuhangute piirkondades [4]. Eestis ei ole laanerähnide toitumist uuritud, kuid põhjanaabrite ja Kesk-Euroopa metsades on liik võimaliku üraskihävitajana luubi all.