Tallinna TV ja linna esindus Brüsselis pannakse kinni

«Me oleme muudatusi arutanud juba aasta aega ja täna meil on olemas plaan, kuidas linna süsteemi efektiivsemaks muuta. Hakkasime sellega tegelema enne kriisi ja see polnud seotud kokkuhoiu vajadusega, vaid eesmärgiks oli süsteemne lähenemine. Aga samas annavad need muutused ka kokkuhoidu,» rääkis Kõlvart linnavalitsuse pressikonverentsil.

Esimesena sattus löögi alla sihtasutus Tallinna Televisioon. «Juba siis, kui TTV lahkus vabalevist, sai öeldud, et me ei loobu sealsest ressursist ja potentsiaalist ehk inimestest. TTV töö koos erasektoriga on käivitunud. Linna vahendeid kasutatakse palju vähem, aga vaatajate arv on kasvanud. Järgmise etapina soovime luua ristmeedia efekti, ühendada Tallinna linnameedia toimetused omavahel ja luua suure toimetuse, mille tulemuseks on mitte ainult kokkuhoid, vaid eelkõige kvaliteet ja sünergia. Kokkuhoid on eelkõige juhtumiskulude vähenemine. Toimetajad saavad hakkama ka ilma eraldi sihtasutuseta. Sellepärast ühineb TTV linnakantseleiga,» selgitas linnapea. TTV-l on üks juhatuse liige ja viis nõukogu liiget, sulgemise tulemusel kaob linna kuludest nõukogu liikmete tasu maksmine. Üksuses on praegu 18 töötajat.

Samuti lõpetatakse sihtasutuse Tallinna Arengu ja Koolituskeskus (TAKK) tegevus. «TAKKi ei ole mõtet eraldi sihtasutusena ülal pidada. Selle ülesandeid saab jagada linnakantselei välissuhete osakonnaga, TAKKi praegused juhtimiskulud aga ei ole mõistlikud. Meil pole vaja koolitusi ja välisprojekte, millega peaks tegelema eraldi sihtasutus,» rääkis Kõlvart.

TAKKi kulud on märkimisväärsed: näiteks pidi Kõlvart mullu detsembris alla kirjutama dokumendile, millega anti TAKKile 2020. aastaks 117 000 eurot tegevustoetust. Asutuses töötab praegu üks inimene, nõukogu liikmeid on kolm.

Peale sihtasutuste likvideeritakse ka Tallinna esindus Euroopa Liidus. «Meil on tihe koostöö erinevate linnade, fondide ja organisatsioonidega. Saame projekte ellu viia Eesti Linnade ja Valdade Liidu kaudu. Samuti on linnakantseleis olemas välissuhete ja protokolli osakond, nii et eraldi esindust Brüsselis ei ole Tallinnal vaja,» lausus Kõlvart.

Veel üks suur muutus on ASi Termak ühendamine Tallinna Linnatranspordi ASiga. Puuetega inimestele transporditeenuse osutamiseks loodud Termak on Kõlvarti sõnul mõnes mõttes unikaalne, kuid TLT kui suur ettevõte, kellel on parem materiaalne baas, saaks selle ülesandega paremini hakkama. Termakis on kokku 58 töötajat, nõukogu liikmeid on viis. Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsis on ligi 2000 töötajat.