Kommentaar ⟩ Toomas Verrev: aktivistid lähevad liiale (10)

Praegusel ajal, kui mitmed linnad püüavad saada vaid kümne aastaga süsinikuneutraalseks, on linna ja linnakeskkonna teemad äärmiselt aktuaalsed. Ning loomulikult peab linn muutuma rohelisemaks ja elamisväärsemaks.

Millegipärast tehakse seda aga veidra gretathunbergliku «kuidas te julgete!»-aktivismiga. Ükskõik, mis suurem areng linnas teha plaanitakse, ikka ollakse selle vastu. Heaks näiteks on Reidi tee ehitus: toimus ei tea mitu protesti selle vastu, mõned aheldasid end isegi puude külge, kuid mis sellest siis lõpuks sai? Sai see, et nõukoguliku tühermaa asemel on meil euroopalik promenaad, mis avab linna merele ja vähendab kesklinnas liikluskoormust. Väide, et kunagi üheksakümnendatel oli paar korda mõnus sellel tühermaal punkaritega peeti timmida, ei ole argument. Nii nagu arenevad inimesed, peab seda tegema ka linn.

PÄEVA KOMM

Linn peab muutuma rohelisemaks ja elamisväärsemaks, kuid millegipärast tehakse seda veidra gretathunbergliku aktivismiga.

Omaette küsimus on muidugi see, kas linn peab olema niivõrd autokeskne. Võtame kasvõi Kalamaja. Selle linnaosa tänavaid vaid kahekümne aasta taguse ajaga võrreldes näeme kohe, et inimeste asemel domineerivad linnaosas autod. Tegemist on ajaloolise aguliga ning sealsed tänavad ei olegi mõeldud selleks, et jõukam rahvas selle seisvaid autosid täis pressiks.

Kuid mida siis teha? Vaevalt et kellelegi autouputus või pidev parkimiskoha otsimine tohutult meeldib. Kuid lihtsalt lärmamise ja kõige vastu olemise asemel tasub mõelda, kuidas luua tingimused selleks, et inimesed ise vabatahtlikult ühistransporti või jalgratta selga sundida. Jalgade trampimine või istumisprotestid tähtsatel liiklussõlmedel sellele vaevalt kaasa aitavad, kuid võimalusest teha kevadist rattahooldust mugavalt ja kiiremini kui kolme nädalaga oleks abi küll.