Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/05/30/13126254t1h56d9.jpg)
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonnajuhi Martin Kadai sõnul on kogu viiruseperioodi ajal olnud murekohaks viiruse levikuga seotud valehäbi ja häbimärgistamine.
Häbimärgistamine võib viia selleni, et inimesed hakkavad oma haigust peitma ning siis ei saa haiguse levikut enam kontrollida, vahendab rahvusringhäälingu uudisteportaal.
«Seda haigust on võimalik varjata ligikaudu 80 protsendil inimestest, sest nad ei vaja otseselt haiglaravi või tervishoiuteenuseid. Nad saavad selle haigusega ise hakkama, aga nad lihtsalt kardavad seda diagnoosi, et võib-olla kogukonnas hakatakse neid tõrjuma. Võib-olla on kellelgi tekkinud arusaamine, et neid jälgitakse ja nii edasi,» ütles Kadai.