Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/05/28/13123606t1h273c.jpg)
/nginx/o/2020/05/28/13123606t1h273c.jpg)
Reeglina II pensionisammas noori ei huvita, aga võiks, sest ehkki Eesti Vabariigi Põhiseadus peaks välistama inimeste diskrimineerimise, on see juhtunud II samba puhul, kirjutab Tartu Ülikooli üliõpilane Annabel Parts
Kui president Kersti Kaljulaid leidis teist sammast vabatahtlikuks muutvast kogumispensioni reformi seadusest mitu väidetavat põhiseaduse rikkumist ja nüüd peab selle üle otsustama riigikohus, siis mulle näib, et olemasolev seadus eirab samuti põhiseadust. Põhiseaduse paragrahv 12 ütleb järgmist: «Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.»