Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071
Saada vihje

Riik õhutab väikemetsaomanikke oma metsi agaramalt majandama

Copy
Meie metsad on aastakümneid suuresti omapäi kasvanud ja selle tõttu on ka sealt saadav materjal tihtilugu sobilik vaid kütte- või paberipuuks. Viimase väärindamiseks vajalikku tööstust aga Eestis napib.
Meie metsad on aastakümneid suuresti omapäi kasvanud ja selle tõttu on ka sealt saadav materjal tihtilugu sobilik vaid kütte- või paberipuuks. Viimase väärindamiseks vajalikku tööstust aga Eestis napib. Foto: Elmo Riig / Sakala

Erametsakeskus ja Era­metsaliit kutsuvad seni oma metsa majandamisest hoidunud metsaomanikke oma valdusi üle vaatama, ühistutest nõu küsima ja julgemalt oma metsi hooldama ja uuendama.

See on tarvilik, kuna praegu jääb ennekõike väikeste metsaomandi valdajate metsadesse aastas kõdunema arvestuslikult 1,8 miljonit tihumeetrit puitu. See puit läheb rahvamajandusele n-ö kaduma, mis tähendab igal aastal riigikassasse laekumata jäävat sadat miljonit eurot maksutulu. Kui seda summat millegagi võrrelda, siis näiteks eraldab haigekassa samapalju kahe aasta jooksul Eesti kiirabile.

Teisalt on metsa kestlik majandamine metsa hea juurdekasvu ja tugeva tervise tagamise meede. Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun toob välja huvitava paradoksi – mida rohkem me metsi majandame, st ka raiume, seda rohkem meil lõppkokkuvõttes metsa on.

Üleküpsenud mets ei kasva

„Raieküpse metsa õigel ajal majandamine annab võimaluse uusi puid istutada. Kui istutatud puude eest hoolt kanda, sirguvad puud, millest saab toota suure lisandväärtusega tooteid,” selgitas Aun oma mõttekäiku. „Kui me pärast raiet istutame, hooldame noorendikku, teeme valgustusraieid ja aitame metsa tugevaks kasvamisele kaasa, siis parandame metsa kasvutingimusi, mets kasvab kiiremini ja püsib tervemana. Ja muidugi ka see, et üleküpsenud mets ju enam ei kasva.”

Kuna valdavalt on füüsiliste isikute metsaomand väga väike, siis on Auna sõnul inimlikult mõistetav, et huvi sellega tegeleda on tagasihoidlik. Sellest ei nähta teab mis tulu tõusvat ja nii ongi omanik sageli võtnud seisukoha: las loodus toimetab seal omasoodu.

Tagasi üles