Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/09/12/12552900t1hea9d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/22/13115141t1hc2d9.jpg)
Postimees on korduvalt kirjutanud juriidiliselt korrektsetest viisidest, kuidas metsa rüüstatakse. Seda ka kaitsealadel. Kahjuks tuleb selliseid näiteid aina juurde, olgu era- või riigimetsas, nagu võime lugeda 19. mai lehest.
Metsa rüüstamise hoogustamise õigustamiseks kõlbavad näiteks üraskid. Tegelikult on üraskirüüste eelkõige intensiivse metsamajanduse ja sellega kaasneva metsaökosüsteemide vaesumise tagajärg, sest loodusmetsades raskendab üraskite kontrollimatut paljunemist puistu eriliigilisus ja looduslike vaenlaste rohkus. Paraku kostab praegu süüdistusi, justkui leviks üraskid kaitsealadelt tulundusmetsa, kuigi tegelik pilt on pigem vastupidine.