SELETAJA: Kuidas rohelepe Euroopa uueks tahab muuta? (1)

Sakslased nautimas kevadilma Düsseldorfis Reini jõe ääres. Euroopa roheline kokkulepe peaks tagama nii majandusõitsengu kui puhtama elukeskkonna. Foto: Caro / Oberhaeuser / Scanpix

Postimees

22. mai 2020, 15:12

Mullu detsembris esitles Euroopa Komisjon Euroopa rohelise kokkuleppe nimelist tegevuskava, mille elluviimisel peaks Euroopast saama esimene kliimaneutraalne maailmajagu.

Roheleppele pani aluse arusaam, et kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine kujutavad endast kogu maailmale ja Euroopale eksistentsiaalset ohtu.

Seetõttu kavatsetakse roheleppe abil muuta Euroopa Liidu (EL) praegune majandussüsteem, mis paiskab atmosfääri suurel hulgal kasvuhoonegaase, majanduseks, kus süsinikuheiteid oleks märkimisväärselt vähem.

Seejuures rõhutab EL, et suurtest ümberkorraldustest hoolimata ei tohiks peatuda majanduslik õitseng ja tõusma peaks inimeste heaolu ning elukvaliteet, sest süsinikuheitmete vähendamise järel peaks elanikel olema ligipääs puhtamale veele ja õhule ning paranema peaks inimeste tervis.

Roheleppe keskne eesmärk on tagada, et 2050. aastaks puudub Euroopas kasuhoonegaaside netoheide.

Rohelepe peaks andma suunised kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks ning Euroopa Liidu (EL) majanduse kestlikuks muutmiseks. Selleks, et kliima- ja keskkonnaprobleemid lahendada, vajab Euroopa uut majanduskasvu strateegiat, mis muudaks ühenduse tänapäevaseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks.

Roheleppe keskne eesmärk on tagada, et 2050. aastaks puudub Euroopas kasuhoonegaaside netoheide.

Eeskujuks kõigile

Roheleppe näol on tegemist ambitsioonika plaaniga. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tõdes, et roheleppe võib oma tähtsuselt võrdsustada lausa inimese Kuul maandumisega.

Kuigi on selge, et Euroopa üksinda maailma kliimakatastroofist päästa ei suuda, loodab EL, et oma jõulise tegutsemisega suudetakse innustada rohelistele tegudele ka teisi.

Erilise tähelepanu all on maailmas Hiina, kes paiskab atmosfääri kõige enam süsinikuheitmeid.

«Euroopa Liidu kliimaalane juhtpositsioon, mille annab ühendusele justnimelt rohelepe, on hädavajalik Hiinale surve avaldamiseks ja selleks, et innustada ka teisi suuri reostajaid pühenduma senisest ambitsioonikamatele kliimaeesmärkidele,» ütles USA endise presidendi Bill Clintoni kliimanõunik Paul Bledsoe.

«Vaid Euroopa Liit suudab näidata, et maailma suurim majandus saab muutuda süsinikuneutraalseks, pakkudes samal ajal jätkuvalt kõrget elatusstandardit oma 500 miljonile kodanikule,» lisas Bledsoe.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles rohelist kokkulepet tutvustades, et kuigi selle elluviimiseks tuleb teha suuri kulutusi, kaalub saadav kasu selle tulevikus üles.

«See [rohelepe] näitab, kuidas saame oma elu ja tööd ning tootmist ja tarbimist ümber kujundada nii, et elaksime tervislikumalt ja muudaksime oma ettevõtted innovaatiliseks,» sõnas von der Leyen.

Roheleppes on kesksel kohal ringmajanduse suunas liikumine. Ringmajandus kujutab endast majandust, kus ressursse ja materjale taaskasutatakse ning korduvkasutatakse uute toodete valmistamiseks.

See tähendab näiteks olukorda, kus toote elutsükkel ei lõppe prügimäel, vaid toode tagastatakse tootjale, kes vastutab selle eest, et toote valmistamiseks kasutatud materjal võetakse uuesti kasutusele.

Ringmajandus ja ressursside tark kasutamine peaks tagama, et kuigi kliimapoliitika elluviimine on alguses kulukas, aitab ressursside hilisem kokkuhoid tuua ettevõtetele vajaliku säästu.

Kui palju raha rohelepe nõuab?

Komisjoni hinnangul tuleb kliimapoliitika elluviimiseks järgmisel kümnel aastal kulutada triljon eurot. Sellest 503 miljardit peaks tulema EL-i eelarvest, 114 miljardit peaks jääma EL-i liikmesriikide kanda ja 279 miljardit tuleks panustada erasektoril.

Ettevõtetel peaks olema julgust rohelistesse projektidesse investeerida, sest Euroopa Investeerimispank peaks pakkuma selleks laenugarantii. Seejuures on Euroopa Investeerimispank lubanud vähendada järk-järgult laenuandmist fossiilsetel kütustel põhinevatele projektidele.

Lisaks on Euroopa Liit lubanud eraldada aastatel 2021–2027 vähemalt 100 miljardit eurot selleks, et aidata õiglase ülemineku mehhanismiga muutustest kõige enam mõjutatud riike.

Roheleppe puhul on õiglane üleminek erilise tähelepanu all. See tähendab, et teistest enam toetatakse piirkondi, mis sõltuvad praegu suurel määral süsinikumahukatest tegevustest, näiteks tuginevad elektri tootmisel kivisöele. Õiglase ülemineku mehhanismiga pakutakse rohepöörde tingitud muutustest enim mõjutatud inimestele ümberõpet ja töövõimalusi uutes majandussektorites.

2015. aastal oli Euroopa Liidus 128 kivisöekaevandust, kus töötas kokku 238 000 inimest. Rohepööre tähendaks vajadust leida uus rakendus kõigile neile inimestele ja ühtlasi asendada kivisüsi teiste energiaallikatega.

Mõttekoja Bruegel majandusteadlaste hinnangul ei pruugi üks triljon eurot olla piisav ja nad pakuvad, et tegelikult oleks vaja roheleppe elluviimiseks kolme triljonit eurot, kirjutas The Guardian.

Komisjoni juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi sõnul paneb rohelepe paika selle, kuidas vähendada heidet, taastada looduskeskkond, kaitsta elusloodust, luua uusi majanduslikke võimalusi ja parandada eurooplaste elukvaliteeti.

Roheleppe osaks on kolmeleheküljeline tegevuskava, kus esitatud konkreetsed meetmed peaksid aitama tõhustada ressursikasutust, peatada kliimamuutused, pöörata tagasi elurikkuse kadu ja vähendada saastet. Tegevuskavas määratakse kindlaks ka vajalikud investeeringud.

Rohelepe hõlmab kõiki majandussektoreid, ent erilise tähelepanu alla on transport, energeetika, põllumajandus, ehitus ning terase-, tsemendi-, tekstiili- ja kemikaalitööstust, samuti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtteid.

Uued töökohad peaksid tekkima eelkõige kõrgtehnoloogia valdkonnas ehk inimesed oleksid hõivatud näiteks taastuvenergia või elektriautode tootmises.

Esimene suur samm roheleppe elluviimise suunas astuti märtsi alguses, kui komisjon tegi ettepaneku kliimaseaduse vastuvõtmiseks. See seadus muudaks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgi liikmesriikide jaoks õiguslikult siduvaks.

Kuidas jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni?

Kõik majandussektorid peavad:

investeerima keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse
toetama tööstuse innovatsiooni
võtma kasutusele puhtamad, odavamad ja tervislikumad era- ja ühistranspordi vormid
vähendama energiasektori süsinikuheidet
tagama hoonete energiatõhusamaks muutmise
tegema koostööd rahvusvaheliste partneritega, et parandada ülemaailmseid keskkonnastandardeid

Allikas: Euroopa Komisjon

Euroopa roheline kokkulepe nõuab suuri investeeringuid. Hinnanguliselt on kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks vaja igal aastal 260 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid. Seejuures rõhutab komisjon, et see summa peab tulema nii avalikust kui erasektorist.

Roheleppega seonduv on toonud Euroopas kaasa hulgaliselt arutelusid ja jaganud poliitikuid ning kodanikke kahte leeri. Nii on ka europarlamendi aruteludes põrkunud kaks vastandlikku seisukohta.

Mida ütlevad kriitikud?

Leidub neid poliitikuid, kelle meelest võib rohelepe ja ambitsioonikas kliimapoliitika tuua kaasa tööstuse ja töökohtade kadumise ning pidurdada majanduskasvu.

Ka paljud Euroopa Liidu kodanikud kardavad näiteks hinnatõuse või suuri kulutusi hoonete renoveerimisele.

Vasakpoolsed jõud aga leiavad, et roheleppes sätestatud eesmärgid pole piisavalt ambitsioonikad ja liit peaks juba 2030. aastaks süsinikuheitmeid märkimisväärselt vähendama.

Kommentaarid (1)

SELETAJA: Kuidas rohelepe Euroopa uueks tahab muuta? (1)

Märksõnad