Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/19/11877979t1hdd8c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/19/13109339t1hf7f3.jpg)
Me olime seda kõike juba näinud. Laupäevast alates telerist ja Saksamaalt. Tühjad tribüünid, maskides pallipoisid ja ajakirjanikud, tavalisest tagasihoidlikumad väravatähistamised. Nüüd, eeldatavalt juuni lõpuni on see ka Eestis uus normaalsus. Kuid vähemalt tegi jalgpall spordivõistluste otsa lahti.
Mängupäeva hommikul saatis vutiliidu pressiteenistus põhjalikud juhised, kuhu minna, kuidas olla ja astuda. Kadrioru staadionile jõudes mõõdetakse kõigi sisenejate otsmikutemperatuuri. Siinkirjutajal lubatakse edasi astuda. «Kui palju on?» küsin huvi pärast. «36,9,» saan vastuseks. Huhh, päris napilt, jõuan mõelda, sest 37,0 pole ju lubatud. Siiski lisatakse kohe, et lubatud mõõtmisviga on 0,3 kraadi. Edasi tuleb desinfitseerida käed ja panna ette mask.
/nginx/o/2020/05/19/13109314t1h3f25.jpg)