Meie päästerõngaks olid varem igapäevased spordisündmused ja nende kajastamine. Täna oleme aga jõudnud niikaugele, et kajastame spordiga seotud inimeste eraelusid. Selleks et klikinälga vähendada ja digitellijaid juurde saada, on mõni väljaanne olnud valmis ka senised tõekspidamised ja moraalse kompassi sootuks kaotama.
Jah, siin räägime Sildarude traagilisest peretülist, millest kirjutamise ja võimendamisega on mõnes meediaportaalis ehk liiale mindud. Tekitab mõttekoha, kas kriminaalmenetlusest teavitamine ilma selgemaid fakte teadmata ei pane templit külge kõigile osalistele? Süütuse presumptsioon seisneb selles, et süüdi ei ole keegi, enne kui kohus on seda öelnud, ning kohut mõistab ainult kohus. Kuid ehk olulisim on see, kas ajakirjanduslik surve on viinud meid nii kaugele, et ühegi teema kajastamisel enam risti ette ei lööda, sest lugejad nõuavad seda?
PÄEVA KOMM
Kas ajakirjanduslik surve on meid viinud niikaugele, et ühegi teema kajastamisel enam risti ette ei lööda, sest lugejad nõuavad seda?
Sääraste olukordade tekkimisel seame paratamatult ohtu lapsed, kes enda kaitsmiseks on liiga noored. Meediakajastusele võib järgneda koolikius, depressioon, enesehävituslik eluviis jne. Riigikohus on kohtuasjas 3-2-1-18-13 leidnud, et alaealise eraelu on kõrgendatud kaitse all ja avalikkuse huvi ei õigusta üldjuhul lapse privaatsust kahjustavate andmete avaldamist.
Võime küll irooniliselt seda väita, kuid pigem on igaühe enda otsustada, kas antud juhtum ületas seda piiri või mitte. Postimehes oleme püüdnud teha valiku selliseid olukordi vältida, kuid peame tõdema, et ka meie kajastasime, et mitte rongist maha jääda. Selline see meediamaastik kahjuks on, kus hing müüakse enne, kui see endal üles leitakse. Selles loos peame lootma parimat, et need kaks tegijat pakuksid ka edaspidi meile unustamatuid spordihetki ja positiivseid emotsioone.
/nginx/o/2018/11/20/11589236t1h5e37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/12/13098630t1h931e.jpg)