Juhtkiri: kobarlõks riigikogus (5)

Ühest küljest mõistes nakkusohu vähendamiseks võetavaid meetmeid ja teisest küljest leevendust oodates ei tohiks me ühiskonnana nüüd lõksu astuda ja leevenduse saamiseks lubada oma põhiõigusi tähtajatult piirata.

Täna on riigikogus teisel lugemisel järjekordne nn kobareelnõu, mida valitsus tahab seaduseks vormida üheksa tööpäevaga. «Kriisikogemustest õppida on küll tähtis, kiirustades ja ilma avaliku debatita ning kobareelnõuga nii põhimõttelisi muudatusi teha ei ole õige,» ütlesime oma 7. mai juhtkirjas. Vahepealsed päevad on sellele seisukohale vaid jõudu juurde andnud.

Seekordse seadustekobara ehk meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse vastu on kokku saadud ka kodanike allkirjad, et saata riigikogusse eelnõuvastane pöördumine.

Eelnõu pihta kõlavad nii õigusteadlastelt kui ka avalikkuselt rängad etteheited: uued normid lihtsustaks põhiõiguste riivet, vastutuse hägustumine valitsuse ja asutuste vahel ning ametnike omavoli võimaldamine. Näiteks kust läheb piir liikumise piiramise ja vabaduse võtmise vahel?

Ühest küljest mõistes nakkusohu vähendamiseks võetavaid meetmeid ja teisest küljest leevendust oodates ei tohiks me ühiskonnana nüüd lõksu astuda ja leevenduse saamiseks lubada oma põhiõigusi tähtajatult piirata.

Valitsusel on eelnõuga tuli takus sellepärast, et eriolukord hakkab lõppema. Sellele järgnevaks ajaks tahetakse nüüd anda ametitele, praegu terviseametile, juhtroll, samas kui kontroll ameti tegevuse üle on jäetud ebamääraseks. Eriolukorrast kraadi võrra lahjemaks hädaolukorraks on terviseametile antavad volitused märkimisväärsed, samas kui vastutus ameti ja talle korraldust andva valitsuse vahel on hajunud. 8. mai Postimehes kirjutas vandeadvokaat Leon Glikman: «Seaduseelnõus üritatakse eriolukorra kitsendusi kohaldada põhiseadusega reguleerimata hädaolukorra puhuks, mis on selgelt ohtlik tendents, kuna see avab ukse põhiõiguste kaitse kärpimisele.»

Glikmani sõnul on eriolukord läbipaistvam kui hädaolukord, sest selle kehtestab valitsus ja erimeetmed avaldatakse laialdaselt, mistõttu on nad paremini jälgitavad. Hädaolukorda juhtiva asutuse kabinetivaikuses sündinu ei ole aga avaliku kontrolli all.

Nüüd on riigikogul võimalus näidata oma jõudu ja seista sotsiaalministeeriumi ja valitsuse surve vastu võtta vastu selgelt sõnastamata ja läbi kaalumata norme. Koroonaepideemia näitab pikemat aega stabiliseerumise märke, nii palju, et alustatud on piirangute leevendamist. See tähendab, et praegu on võimalik võtta see aeg, mida ei olnud kriisi tipus.

Kui riigikogu on avaldanud rahulolematust oma võimu pideva vähenemise pärast, siis just nüüd on neil võimalus ohje kindlalt käes hoida. Põhiõiguste ja -vabaduste piiramise vastu saab praegu aktiivselt, sisuliselt tööd tehes, muudatusi kahtluse alla seades, vastutuspiire konkreetselt sõnastades, et oleks teada, kes, mis puhul ja milliseid õigusi tohib piirata (vastupidi praegusele üldsõnalisusele eelnõus). Parlament on valitud kodanike hääle kuuldavaks tegemiseks, ärge andke seda võimu meie käest ära!