Margus Punab: kaks epideemiat (5)

Ilmselt tuleb paljudele üllatusena, et praegune koroonakriis on meil juba teine epideemia taasiseseisvunud Eestis. Täpsustuseks võib veel lisada, et see on tegelikult teine viirushaigusest põhjustatud epideemia. Tähtis on veel see, et esimene epideemia pole tänaseni lõplikult kadunud, vaid kulgeb meie seas vaikse aktiivsusega edasi. See vaikne aktiivsus tähendab praegu kaheksa korda kõrgemat haigestumist, kui on Euroopa Liidu keskmine.

Tähtis on ka see, et esimese epideemia algfaasis tehtud riiklikke valeotsuseid maksab riik – loe: maksumaksja, see tähendab sina, mina, meie kõik – kümnete miljonitega kinni tänase päevani. See näitab, kui kallid võivad olla epideemia olukorras tehtud suured valeotsused.

Esimesena tabas meid HIV epideemia. Kahjuks ei oska keegi praeguseni öelda HIV-positiivsete tegelikku arvu Eestis. Teame, et 2019. aasta 31. detsembri seisuga on Eestis HIV tuvastatud 10 079 inimesel, nende hulgast on aids diagnoositud 567 inimesel. 2019. aastal tuvastati HIV 178 korral ja sel aastal on uute HIV-positiivsete testide arv seni 50.