Riigikaitsekomisjon: riigil pole sidevõrkudest täit ülevaadet

Komisjoni esimees Andres Metsoja tõi välja põhiprobleemi, et riik ei oma sidevõrkudest täit ülevaadet. «Elektrivõrgust on meil detailne ülevaade, aga sidevõrk on suures osas ettevõtete poolt loodud ja nende andmebaasides,» ütles Metsoja. «Parlamendis vastu võetud seadus kohustab võrke ristkasutama, aga kuna võrk on eraettevõtte digitaliseerimata omand, siis riigil puudub täielik info võrkude olemasolu kohta, seetõttu on seda ka keerukas ristkasutada.»

Metsoja sõnul tuleb riigil sidevõrgud digitaliseerida ja kaardistada, sest muidu ei saa riik seada ka riigikaitselisi sundkoormisi sidevõrkudele, mida on vaja riigikaitselistel eesmärkidel. Vastavalt riigikogu menetluses olevale elektroonilise side seaduse muudatusele on sideettevõtjad tulevikus kohustatud teavitama enda poolt kasutatavast tehnoloogiast ja selle kaudu tekib riigil võimalus saada ülevaade riigis kasutusel olevast sidest.

Metsoja tõi välja, et lisaks erasektorile on ka riigi omanduses mitu erinevat asutust, kes haldavad sidevõrke. Tema sõnul võiks eesmärgiks olla sidevõrgu integreerimine elektrivõrguga. Kaasata tuleks ka raudteevõrk, Elektrilevi ja Levira ning määrata rollid.

Komisjoni liige Johannes Kert ütles, et igasuguse kriisijuhtimise valmiduse tähtsamaid küsimusi on side organisatsioon ning toimimine ja kui me vaatame Eesti riiki, siis ka ametkondade vaheline side ristkasutus. «Side ristkasutus on laiapindse riigikatse küsimus ja selles on hetkel palju arenguruumi,» möönis Kert. Ta avaldas lootust, et komisjon tuleb selle küsimuse juurde perioodiliselt tagasi, kuni asi selles olulises riigikaitse küsimuses korda saab.

Riigiside eesmärk tagada töökindel ja turvaline side riiklikult olulistele teenustele ning sihtgruppidele. Komisjonile andsid selgitusi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, kaitseministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti, kaitseväe ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse esindajad.