/nginx/o/2024/05/31/16109947t1h8a42.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/05/13085623t1h13ec.jpg)
Koroonaviiruse olemasolust oldi teadlik juba mitme aasta eest, kirjutab riigikogu liige Urve Tiidus (Reformierakond).
Tellijale
Urve Tiidus: nimekiri haigusega X ehk kuidas tõlkida tulevikuprognoose (18)
Vestlus nõupidamisruumis kisub aina valjemaks.
«Mitu haigust me kokku saime?»
«Seitse.»
«Kas te ei leia, et midagi on selles nimekirjas puudu?»
«Olge konkreetsem palun!»
«Üks on puudu, see tuleb kindlasti lisada.»
«Äkki ütlete ka, mida te silmas peate?»
«Kui ma teaksin, ma ütleksin. Sellest hoolimata teen ettepaneku lisada kaheksandaks: tundmatu haigus X. See on äärmiselt vajalik. Keegi meist ei tea veel, mis see täpselt on. Aga see tuleb lisada! Tuleviku terviseriskide vähendamise nimel…»
Nõutus kohalolijate nägudel kõneleb enda eest. Pärast vaidlusi ja selgitusi lisataksegi nimekirja lõppu «haigus X».
See pole põnevusloo algus, vaid oletus, kuidas võis kõlada üks arutelukatke 2018. aasta veebruaris Genfi äärelinnas Appia avenüül. Alates 2015. aastast üllitatakse just seal Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peakorteris iga-aastane prognoos haigustest, millest saab lähitulevikus ülisuur rahvatervise risk. Sellesama nimekirjaga antakse professionaalidele ja avalikkusele, sh poliitikutele teada, milliste ravimite ja vaktsiinide uurimisse-arendamisse on vaja kiirelt suunata suuremaid ressursse ning ühtlasi kiirendada kõiki kaasnevaid protsesse: diagnostilist võimekust, seiret ja muidugi ennetustööd.
Nimekirja koostajate nn prioriteetide komiteesse kuulus otsuse langetamisel 29 eksperti 14 riigist. Aasiast olid esindatud näiteks India, Pakistan ja Tai.