Eesti pagulaskeskustes elab kokku 40 inimest

Vao keskuses elas 1. mai seisuga 28 inimest, neist 21 on rahvusvahelise kaitse taotlejat ning seitse on juba saanud rahvusvahelise kaitse, ütles Vao keskuse juhataja Jana Selesneva.

Keskuses elab kuue riigi kodanikke, kõige rohkem inimesi on pärit Venemaalt ja Süüriast. Keskuses elab kümme last, neli naist ja 14 meest. Peresid elab keskuses kolm.

Vägeva keskuses elas 1. mai seisuga 12 inimest, kõik nad on rahvusvahelise kaitse taotlejad. Vägeva keskuse asukad on pärit Venemaalt, Nigeeriast, Ugandast ja Keeniast. Keskuses elab kolm last, viis naist ja neli meest. Peresid elab keskuses kaks.

Aprillis ei saabunud majutuskeskustesse uusi elankke. 

Kuna keskustes on inimesi vähe, on elukorraldus Selesneva sõnul sarnane kohalike elanike elukorraldusega kodudes ja peredes. Keskuste asukad saavad käia õues jalutamas, kasutada spordiruume ning koos tehakse käsitööd. «Inimesed mõistavad olukorda maailmas ja käituvad vastutustundlikult,» nentis ta.

Kauplusest toidu ostmisel on abiks majutuskeskuse töötajad, kes viivad inimesed sinna asutuse transpordiga ja toovad tagasi, et keskuste asukatel ei oleks vaja kasutada ühistransporti. Keskusest väljas käies kasutatakse maske ja ühekordseid kummikindaid.

Koolis õppivad lapsed on koduõppel. «See teeb õppetöö tunduvalt keerulisemaks, kuna keskuses olevate laste emakeel ei ole eesti keel ja nad ei saa aru kõigest, mida tehnoloogia vahendusel peab tegema,» sõnas Selesneva. Samuti on lastevanematel keeruline lapsi koduõppel abistada, põhjuseks jällegi võõras keeles infost aru saamine. Majutuskeskuse töötajad on abiks ülesannete selgitamisel ja juhendavad koduülesannete täitmisel lapsi.

Keeleõpe toimib nagu enne eriolukorda, õpetaja käib oma transpordiga keskuses, grupis on ca 3 inimest. Eriolukorra ajal ei toimu majutuskeskuses kohanemiskohvikuid, nendega jätkatakse pärast külastuspiirangute leevendamist.