Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/19/11877979t1hdd8c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/05/01/13080465t1hf20f.jpg)
Mõne nädala eest käis Postimehe taskuhäälingus «Kehakultuur» Eestis spordikaplanaati käivitav Elina Kivinukk rääkimas sportlaste hingehoiust. Endine tipptreener ja -sportlane, praegune EOK treenerite kutsekomisjoni liige Jaak Salumets leiab, et sportlaste psühholoogia kujundamisega peaks hakkama saama treener.
«Kaplaniamet on Euroopas ja mujal maailmas levinud. Sportlased, kes mujalt abi ei saa, pöörduvad kaplani poole. Samas ei kujuta ma ette, et kaplan käiks näiteks kord nädalas mõnes võistkonnaala tiimis. Psühholoogia mõttes A ja O peab olema võistkonna juhendaja, treener. Alles siis, kui tema hakkama ei saa, tuleb pöörduda kellegi teise poole. Kui too ka hakkama ei saa, on jama majas,» alustab Salumets vestlust oma nägemusega treeneritöö sellest poolest, millest Eestis pole palju räägitud. Psühholoogiast ja pedagoogikast.