Riigiametnike palgakärpe eelnõu jõuab valitsuse ette

Kõrgemate riigiteenijate ametipalk sõltub koefitsiendist ning palgamäärast, mida indekseeritakse 1. aprillil, võttes arvesse tarbijahinnaindeksi aastast kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastast kasvu.

Eelnõu kohaselt on valitsusel õigus eriolukorra ajal teha riigikogule ettepanek vähendada kõrgemate riigiteenijate ametipalga koefitsiente juhul, kui vähendatakse riigieelarvest makstavaid töötasusid. Seega on proportsionaalselt riigieelarvest makstavate töötasude kogusumma vähenemisega võimalik vähendada presidendi, peaministri, riigikohtu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigikohtu liikme, riigi peaprokuröri, ministri, riigisekretäri, ringkonnakohtu kohtuniku, maa- ja halduskohtu kohtuniku, riikliku lepitaja, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, Eesti Panga nõukogu esimehe ja liikme ametipalga koefitsiente.

Lisaks soovitakse eelnõu kohaselt anda riigikogule õigus vähendada samadel asjaoludel ka riigikogu esimehe, riigikogu aseesimehe, riigikogu komisjoni esimehe, riigikogu fraktsiooni esimehe, riigikogu komisjoni aseesimehe, riigikogu fraktsiooni aseesimehe ja riigikogu liikme ametipalkade koefitsiente.

Põhiseadus lubab riigikogu liikme tasu ning piiranguid muu töötulu saamisel muuta riigikogu järgmise koosseisu kohta. Riigikohus on 2009. aastal leidnud, et põhiseaduse kohaselt ei ole ametisoleval riigikogu koosseisul enda liikmete jaoks lubatud muuta riigikogu liikme tasu, välja arvatud juhul, kui see seab ohtu riigikogu liikme sõltumatuse ja mandaadi kasutamise vabaduse või riigi kaitsmise. Riigi eelarveliste vahendite kokkuhoiu huvides on võimalik vähendada ametisoleva riigikogu liikmete kuluhüvitisi.

Justiitsministeerium teeb valitsusele ettepaneku toetada seaduseelnõuga taotletavat eesmärki, kuid juhtida tähelepanu, et riigikogu ametis oleval koosseisul ei ole põhiseaduse järgi lubatud otsustada omaenda palga üle, välja arvatud erandkorras konkreetsel juhul, kui vähendamata jätmine ohustaks olulisi põhiseaduslikke väärtusi.

Riigihalduse minister toetab eelnõu märkustega ja märgib, et koefitsientide vähendamine peaks olema võimalik ka pärast eriolukorra lõppu, näiteks üldise majanduslanguse tingimustes.

Aastatel 2012–2019, kui Eesti keskmine palk kasvas, jäi kõrgemate riigiteenijate ametipalk samaks või langes. Kõrgemate riigiteenijate ametipalgad hakkasid kasvama alates 2018. aastast, kui jõustus kõrgemate riigiteenijate ametipalkade indekseerimise valemi muudatus. Perioodi 2013–2019 jooksul on Eesti keskmine palk kasvanud 48 protsenti ja kõrgemate riigiteenijate ametipalgad 15 protsenti.