/nginx/o/2020/04/29/13076963t1h6463.jpg)
Sel kevadel on inimesed nakatunud aianduspisikuga ja nii ollakse paljudes kodudes praegu küsimuse ees, kuhu seemned ja istikud maha panna. Võimalusi on mitu, kuid alustuseks tuleb kaaluda, kas ollakse valmis tegema kõvasti eeltööd või siis hiljem rohkem hooldusesse panustama.
Maasikuarhitekt Kati Niibo rääkis, et kui tegu pole eesaiaga ja ei aeta taga viimase peal viisakat väljanägemist, võib istutusala teha nii: tood peenrale palgist servad ja täidad nendevahelise ala kõikvõimaliku aias ülejääva orgaanilise materjaliga. Tõsi, kõige lihtsam oleks sel viisil uut peenart rajada sügisel, mil puulehti ja püsikute varsi hulgi käes.
Säärase peenra võib teha otse murule, aga võib ka alla panna paksu kihi pappi või muud makulatuuri. Sellele siis sõnnikut, põhku ja taimset materjali ning kõige peale mulda ja komposti. Kogu kokkukuhjatud materjal hakkab järk-järgult lagunema ja annab taimedele sooja. Kui taime juured sõnnikuni jõuavad, saavad sealt rammu lisaks. „See on väga lihtne peenra tegemise moodus, mis päästab kaevamisest ka,” nimetas Niibo.
Kui aga puulehti, taimejäänuseid, põhku ja sõnnikut saada pole, tuleb minna ikka klassikalist teed ja alustada peenra rajamist murukamara eemaldamisega.
Mõistlik on teha nii, et mõõta peenraks sobilik koht välja, keerata seal labidaga murumätas tagurpidi ja lasta sel umbes nädala seista. Kui on soodne ilm, kuivab kamar ilusasti ära ja nüüd on seda palju lihtsam mullast puhtaks sopsutada. „Ka kaevata on siis lihtsam ja mulda jääb rohkem peenrasse alles. Kui mätta märjalt ära viid, viid päris palju mulda minema,” seletas Niibo.
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)