Arst: maski kandmist ei peaks kohustuslikuks muutma (2)

Süti sõnul on senised piirangud koroonaviiruse leviku ohjamiseks hästi toiminud.

Arsti hinnangul peaks maski kandmise kohustuslikuks muutmise otsusel olema vettpidavad põhjendused, mida praegu ei ole.

«Leian siiski, et riiklikud otsused peaksid olema ennekõike tõenduspõhised ja täna meil sellist tõendust ei ole kuskilt võtta. Me ajame siin segi teadmise ja arvamise. Me kõik arvame midagi siin selle kohta - kaasa arvatud mina -, aga tõendust selle kohta pole, et populatsioonidesse maskide laialdane sisseviimine midagi aitaks. Loomulikult, kaine talupojamõistus ütleb, et maski tuleks kanda, ma võib-olla ise ka paneks bussis selle ette, kui seal väga palju inimesi on, aga selle kohustuslikuks muutmine on hoopis teine teema,» rääkis arst ETV saates «Suud puhtaks».

Sütt selgitas, et arstina kannab ta haiglas kaitsevahendeid, sealhulgas maski, aga väljaspool haiglat lähtub ta riigi senistest soovitustest ehk 2+2 reeglist, kätehügieenist. Tema hinnangul on senised soovitused ja piirangud Eestis viiruse leviku ohjamiseks toiminud.

«Maski kandmine kui selline ei ole mingi hõbekuul, mis meid tervena hoiab ja mis võiks olla aluseks piirangute leevendamisele. Mina näen pigem seda ohtu, et maski kandmine võib väga palju inimesi kõrvale juhtida olulisest, sellest, mis tegelikult aitab,» rääkis Sütt.

Arst möönis, et piirangute leevenemisel võib maski kandmise kohta teatud reeglid riik välja töötada, näiteks just kaupluste ja muude teenindusasutuste jaoks. «Aga kohustust, mis minul on haiglas - kanda maski enda ja patsiendi kaitseks -, ei saa teha universaalseks, et see kehtib igal ajal, sõltumata sellest, kas poes on kaks või 200 inimest,» rõhutas ta.

Sütt pelgab, et maskide kohustuslikuks muutmine tähendab seda, et maske hakataksegi kandma kohustuse, mitte tarvilikkuse pärast. «Maski kandmisel on mõte ainult siis, kui seda tehakse nii nagu peab,» sõnas ta.

Arsti hinnangul piisab sellest, kui maski kandmine on sotsiaalne norm, mitte kohustus.