Näiteks Eesti piiri sulgemise Ukraina hooajatöölistele ajendas pandeemia, kuid selle taga oli ka EKRE soov vabaneda võõrtööjõust, et anda tööd oma inimestele. Osalt võibolla on nii ka läinud, kuid suurema tööjõupõua lahendus tuli siiski töölubade ajutisest pikendamisest. Siiapoole piiri jäänud ukrainlased liiguvad nüüd tööstusest põllumajandusse, sedavõrd, kuidas tööjõuturg juhatab. Uue arenguna teatas Ukraina, et ei lase oma kodanikke enam üle piiri hooajatöödele teistesse riikidesse. Soomlased on hädas, sest 1500st loodetud Ukraina hooajatöölisest tulid vaid esimesed 200, ülejäänud jäid suletud piiri taha.
Riigid sulgevad oma piire ühepoolselt, aga nende avamine saab olla üksnes kahepoolne: vaid siis, kui mõlemad on nõus, saab liikumine kahe riigi vahel taas alata. Et epideemia jõudis eri maadesse eri ajal ja seda hallatakse eri viisil, pole meil tegu rangelt võttes ühe suure pandeemialainega, vaid paljude eri faasis kohalike lainetega. Selles olukorras on piiride osalinegi avamine kahe riigi vahel tõsine diplomaatiline ülesanne, mille lahendamine eeldab poliitilist tahet.
JUHTMÕTE
Tore, et Saaremaa puhul on raudsest eesriidest jõutud nüüd viisarežiimini, kuid seegi on kaugelt rangem kui nõukogudeaegne piiritsooni erikord. Vaja oleks aga veelgi enam.
Ka piiride avamine riigi sees nõuab poliitilist tahet, kui need piirid on juba ükskord kehtestatud. Hea näide on Saaremaa. Praeguseks on Saaremaal nakatumiskordaja langenud tublisti alla ühe, mis on madalam kui Harjumaal, kuid saar on endiselt sama lukus kui ennegi. Vastuseks meeleavaldusele jagati nüüd näpuotsaga vabadust juurde – kuni 25 inimest päevas võib eriolukorra juhi korralduse kohaselt saada Saaremaa külastamise eriloa, mille annab välja kohalik omavalitsus. Kusjuures luba on ühekordseks külastuseks, olgu siis saarele või mandrile.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/04/27/13074116t1hf138.jpg)