Ürask sunnib metsaomanikku otsustama – kas hoida või raiuda (1)

Üraskikahjustuste levik Eesti metsades võtab üha laialdasemaid mõõtmeid ja nende putukate levik on nagu koroonaviiruski üsna kontrollimatu. Üldiselt ollakse metsandus­spetsialistide seas ühel meelel, et kui ürask on kusagil kuusikusse sisse löönud, ei saa seda sealt välja, ilma et kogu haiget osa põhjalikult välja raiuda.

Mõni eriarvamus on selles osas, kui palju tuleks üraskileviku elimineerimiseks raiuda. Kas piisab vaid ilmselgelt haigete puude väljaraiumisest või tuleks kogu nakatunud eraldis lagedaks teha? Eks see sõltub olukorrast, aga praktika näitab, et ainuüksi ilmselgete üraskirüüste tunnustega puude väljanoppimisest ei piisa.

Kui metsa on käes rohkesti, pole paarihektarilise eraldise tühjaks raiumine teab mis probleem. Kui aga ürask möllab metsas, mille omanik on spetsiaalselt maja ümber tuulte ja võõraste pilkude eest kaitseks jätnud, on raiuda kahju, sest praegune omanik oma eluajal seal enam n-ö õiget metsa näha pruugi. Samas kui sealt ainult kahjustusega puud välja võtta, jääb mets ilmselt liialt hõredaks ja siis teeb tuul selle lõplikult lagedaks.

Tahaks metsa hoida, aga ei saa

Pikaaegse metsamajandaja kogemusega Gunnar Hendrikson on põhikohaga OÜ Kinnistu metsaülem. Kinnistu OÜ haldab üle kümne tuhande hektari erinevate omanike metsamaad. Vahel konsulteerib Hendrikson metsaomanikke Ühinenud Metsaomanike metsaühistu sõltumatu konsulendina. Ühe sellise konsulteeritava kliendi valdust ta mind märtsi keskpaigas vaatama viiski.

Tegemist on omaaegse põllupidajate talukohaga, mida tänapäeval kasutatakse rohkem suvekoduna. Ümberkaudsed põllud on müüdud või rendile antud, endale peab pererahvas vaid paarikümne hektari suurust maad, millest metsa 12,5 ha. Seda on viimasel kümnendil jõudsalt majandatud – raiutud ja langid praeguseks juba täis istutatud.