Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/04/16/13058252t1h2d59.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13058522t1h1617.jpg)
Pandeemia peaks lõpetama lääne Hiina-sõltuvuse, kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov.
Esimene teadaolev uue koroonaviiruse juhtum Wuhanis oli 1. detsembril 2019. Ilmselt oli see ringlust alustanud mitu nädalat varem. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) teavitas Hiina Rahvavabariik (HRV) alles 31. detsembril. Wuhan suleti karantiini alles 23. jaanuaril 2020. Selleks ajaks oli 5 miljonit inimest sealt Hiina peale ja laia ilma rännanud.
Kogu üleilmse kriisi alguskuude jooksul põhiliselt HRV hääletoru rollis olnud WHO kinnitas veel 14. jaanuaril Hiina infot, et puuduvad tõendid inimestevahelisest nakatumisest. WHO kuulutas pandeemia välja alles 14. märtsil. Selleks ajaks oli Wuhani viirus jõudud juba 114 riiki ja nakatanuid oli 118 tuhat.
HRV propaganda pasundab Hiina kangelaslikust võitlusest tapjaviirusega. Tõesti, HRV-s on olnud ka kangelaslikkust. Doktorid Li Wenling ja Ai Fen hoiatasid varakult oma haiglat ja kolleege uuest tapjaviirusest. Neil kästi vait olla ja edasi teenida. Doktor Li Wenling suri 7. veebruaril Wuhani viirusesse. Doktor Ai Fen on endiselt rivis, kuigi ta avalikud sõnavõtud on karmilt tsenseeritud.