Maailma aasta pressifoto 2020 võitjad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2023/01/03/15059933t1h4859.jpg)
Neljapäeva õhtul kuulutati välja maineka pressifoto võistluse World Press Photo 2020 tänavused võitjad.
Aasta pressifoto 2020, üldised uudised
Yasuyoshi Chiba, Jaapan.
«Puhas hääl»
Meeleavaldused Sudaanis algasid detsembris 2018 ja laienesid kiiresti üle riigi. Aprilliks 2019 koondusid meeleavaldajad pealinna Hartumi armee peakorteri juurde ja nõudsid lõppu diktaator Omar al-Bashiri valitsemisele. 11 aprillil kõrvaldati al-Bashir võimult sõjaväelise riigipöördega ja kehtestati sõjaline üleminekuvalitsus. Meeleavaldused jätkusid, sooviti võimu üleandmist tsiviilvalitsusele. 3. juunil avasid valitsusväed tule relvastamata meeleavaldajate pihta. Hulk inimesi tapeti ja veel paljude kallal kasutati vägivalda. Kolm päeva hiljem heitis Aafrika Liit Sudaani oma organisatsioonist välja. Võimud üritasid meeleavaldusi maha suruda, kasutades elektrikatkestusi ja blokeerides internetti. Meeleavaldajad suhtlesid tekstisõnumite, megafonide ja suust-suhu teadete teel. Hoolimata veel ühest haarangust 30. juunil oli demokraatiameelne liikumine edukas ja 17. augustil sõlmiti võimujagamislepe.
/nginx/o/2020/04/15/13056468t1he81c.jpg)
Aasta fotolugu 2020, pikaajaline fotoprojekt
Romain Laurendeau, Prantsusmaa
Kho (Põhja-Aafrika araabia kõnekeeles «vend»), mässu teke
Alžeeria populatsioonist moodustavad noored üle poole ja UNESCO raporti kohaselt on 72% alla 30-aastastest alžeerlastest töötud. Kõrge töötusmäär viib omakorda igavuse ja eluga rahulolematuseni ning paljud noored ei suhestu riigiga. Kõrvale jäetud töölisklassi asumites nagu Bab el-Oued Alžiiris otsivad noored tihi varjupaika dikis - «vabadusemullides», mis jäävad ühiskonna pilgu ja konservatiivsete väärtuste eest peitu. Kuid kogukonnatunne ja solidaarsus ei ole piisav, et kustutada kehvade elamistingimuste mõju. 2019. aasta veebruaris läksid tuhanded töölisklassi asumite noored tänavatele meelt avaldama. Sellest sai üleriigiline väljaastumine pikaaegse presidendi Abdelaziz Bouteflika vastu. See on lugu noorte sügavast rahulolematusest, kes oma julgusega inspireerisid kogu rahvast endaga liituma ja millest sündis aastakümnete suurim protestiliikumine Alžeerias.
/nginx/o/2020/04/15/13056498t1hdc26.jpg)
/nginx/o/2020/04/15/13056501t1hc37a.jpg)
/nginx/o/2020/04/15/13056503t1h9694.jpg)
/nginx/o/2020/04/15/13056504t1hc32d.jpg)
/nginx/o/2020/04/15/13056506t1hfef9.jpg)
/nginx/o/2020/04/15/13056507t1hca65.jpg)
/nginx/o/2020/04/15/13056508t1h6902.jpg)
/nginx/o/2020/04/15/13056509t1h13d1.jpg)
Nüüdisaegsed teemad, üksikfotod, esikoht
Nikita Teryoshin, Venemaa
«Ei midagi isiklikku, sõja tagatuba»
IDEX on Lähis-Idas toimuv suurim kaitsetööstusnäitus ja konverents ning üks maailma suuremaid relvaturge. Ametlikke numbreid ei avaldata, kuid Araabia Ühendemiraatide riigimeedia andmetel külastas üritust 1200 eksperti, 1235 relvatootjat ja üle 105 000 külastaja. Sõda lavastatakse tehiskeskkonnas, kus mannekeenid ja pildid võtavad pärisinimeste kohad, näidatakse välidemonstratsioone ja lavastatud veelahinguid.
/nginx/o/2020/04/16/13057054t1had58.jpg)
Nüüdisaegsed teemad, fotolood, esikoht
Lorenzo Tugnoli, Itaalia, Contrasto, The Washington Postile
«Pikim sõda»
2019. aastal suurendas Taliban Afganistanis märkimisväärselt nii oma territooriumi kui ka mõjuvõimu. 18 aastat peale Ameerika Ühendriikide invasiooni ja viis aastat peale Afganistani kaitse üleminekut Afganistani julgeolekuvägedele kontrollib Taliban või taotleb kontrolli ligi poolel riigi territooriumist, osades maakondades tegutseb varivalitsusena. Jaanuaris alanud ja augustis kokkuleppe poole liikunud rahukõnelused raiuti Donald Trumpi poolt septembris läbi. Võitlus ägenes läbirääkimiste ajal, kuna mõlemad pooled tahtsid suurendada mõjuvõimu, samas võimaldasid ametlikud läbirääkimised Talibanile poliitilist seaduslikkust. Talibani vägivaldsusele ja tegevuse ulatusele Afganistani julgeolekuväed kõikjal vastu astuda ei suutnud. Majanduse ja Rahu Instituut avaldas 2019. aasta juunis raporti, milles hindas Afganistani maailma «kõige vähem rahulikuks» riigiks, võttes selle tiitli tagasi Süürialt.
/nginx/o/2020/04/16/13057057t1hf6e0.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057058t1hb8b4.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057088t1h54ee.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057062t1hb656.jpg)
Keskkond, üksikfotod, esikoht
Esther Horvath, Ungari, The New York Timesile
«Jääkaru ja tema kutsikas»
Arktikas leiab aset üks planeedi kiiremaid merejää sulamise protsesse, siin on keskmisest kaks korda kiirem kliima soojenemine kui mujal. See mõjutab oluliselt tõusvate temperatuuride ja kõrgeneva veetasemega üleilmset kliimat, kuid sellest hoolimata on Arktika kliimamudelites halvasti esindatud. Seda seetõttu, et praeguseni ei ole teaduslikud missioonid suutnud läbida kuus kuud kestvat Arktilist talve. Polarstern on laev, mis on võimeline taluma ekstreemselt madalaid temperatuure ja suudab murda läbi paksemast jääst, mis võimaldab ligi sajal uurijal töötada aasta läbi.
/nginx/o/2020/04/16/13057060t1h4a5d.jpg)
Keskkond, fotolugu, esikoht
Luca Locatelli, Italy, National Geographicule
«Prügi lõpp - ringmajanduse lahendused»
Aastasadu on tööstusriigid järginud võta-tooda-raiska majandust – toorained kogutakse kokku ja neist tehakse tooted, mis seejärel müüakse ja millest seejärel saab taas prügi. Selles majandussüsteemis luuakse väärtust tootes ja müües nii palju, kui vähegi võimalik. Selline mudel kurnab loodusressursse, energiatarbimine ning fossiilsete kütuste sõltuvus aga süvendab globaalset soojenemist. Ringmajandus pakub alternatiivi, eraldades majandusliku aktiivsuse taastumatute resursside kasutamisest. See tähendab jäätmete ja saaste süsteemist välja disanimist, hoides materjalid ja tooted kasutuses ja taastootes looduslikke süsteeme.
/nginx/o/2020/04/16/13057064t1h5fcb.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057065t1hd656.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057063t1h0c83.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057061t1hf3e2.jpg)
Üldised uudised, fotolugu, esimene koht
Nicolas Asfouri, Taani, Agence France-Presse
«Hongkongi rahutused»
Hongkongis algasid rahutused märtsi lõpus vastusena valitsuse plaanile muuta seadusi ja lubada kodanike väljaandmine Mandri-Hiinale. Valitsusevastased demonstratsioonid kogusid nädalatega hoogu, kui demokraatiameelsed grupid ühinesid, inimkettides ja protestides mängisid suurt rolli tudengid. Väljaandmisseaduse debati eel 12. juunil kogunesid kümned tuhanded meeleavaldajad kohaliku valitsushoone ette ja said seal politsei jõulise vastuseisu osalisteks. Meeleavaldused kasvasid nii toimumise tiheduselt kui ka osalejate arvult, samuti kasvasid politsei vastumeetmed. Võimud keelasid näomaskide kandmise ja 1. oktoobril, Hiina rahvavabariigi 70. aastapäeval, tulistati meeleavaldajaid esimest korda ehtsate kuulidega. Hongkongi tegevjuht Carrie Lam teatas lõpuks, et võtab väljaandmise ettepaneku tagasi. Protestijate laienenud nõudmisi see aga enam ei rahuldunud ja meeleavaldused jätkusid veel ka 2020. aasta alguses.
/nginx/o/2020/04/16/13057068t1hc704.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057069t1hc308.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057071t1hb289.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057070t1h07b4.jpg)
Loodus, üksikfoto, esikoht
Alain Schroeder, Belgia, National Geographicule
«Lõplik hüvastijätt»
Orangutanid elavad maailmas vaid kahel saarel - Sumatral ja Borneol. Neid tõrjutakse välja vihmametsast, oma loomulikust elukeskkonnast, et teha ruumi palmiõli tootjatele, lageraiele ja kaevandamisele. Maailma Looduse Fondi teatel on järel vaid 14 000 Sumatra orangutani. Kuna emased orangutanid pühendavad järglase kasvatamisele kaheksa-üheksa aastat enne järgmise saamist, on populatsiooni risk kahaneda suur. Beebiorangutani ema, kellele päästetöötajad panid nimeks Hope, leiti täiesti pimeda, murtud rangluu ja 74 õhupüssi haavaga.
/nginx/o/2020/04/16/13057066t1hd5cc.jpg)
Loodus, fotolugu, esikoht
Alain Schroeder, Belgia, National Geographicule
«Päästes orangutane»
Indoneesia orangutanid on vihmametsade kahanemise tõttu tõsises ohus. Sumatra orangutanid, kes elasid varem kogu saarel, on nüüd taandunud põhjaosasse ja kriitiliselt ohustatud. Nad elavad nüüd pea ainult puudel - emased ei rända mööda maad peaaegu üldse, isased vaid harva. Lageraie, kaevandamise ja õlipalmide kasvatamise hoogustumise tõttu on orangutanid surutud välja oma loomulikest elupaikadest ja satuvad tihemini inimestega konflikti. Inimesed, kes hoolitsevad eksinud, vigastatud või vangistatud orangutanide eest, proovivad neid taas loodusesse elama aidata.
/nginx/o/2020/04/16/13057067t1h67ac.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057073t1hd8c3.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057075t1hb25f.jpg)
Portree, üksikfoto, esikoht
Tomek Kaczor, Poola, Duży Format, Gazeta Wyborcza
«Ärkamine»
Väljalülitumise sündroom muudab patsiendi passiivseks, liikumatuks, tummaks, suutmatuks juua või süüa ning füüsilisele stimulatsioonile reageerimatuks. Sündroom on omane psühholoogiliselt traumatiseeritud lastele, kes on pikas asüülitaotluse protsessis. Sündroomi märgati esmakordselt 1990-ndatel Rootsis. Leevenemine ja normaalse funktsioneerimiseni jõutakse, kui elamistingimused paranevad. Ewa vajus väljalülitumise sündroomi, kui tema pere proovis saada Rootis asüüli, kuid neid ähvardati saata tagasi Poolasse, kuhu nad põgenikena esimesena saabusid. Nad kartsid tagasisaatmist Armeeniasse. Hoolimata Ewa haigusest saadeti nad tagasi Poola, kuid tüdruk taastus kaheksa kuud peale nende kohalejõudmist.
/nginx/o/2020/04/16/13057077t1h5bf7.jpg)
Portreefoto, fotolugu, esikoht
Adam Ferguson, Austraalia, The New York Times Magazine
«Nõiutud»
Kui ISIS taganes Mosulit ümbritsevalt territooriumilt Iraagis, vabastati tuhanded ISISe vangid, paljud neist sügavas traumaatilises seisundis. Fotograaf tegi poseeritud fotosid jeziidi inimestest ja teistest vähemustest, kes olid kannatnud inimõiguste rikkumiste tõttu. Jeziidi usk on monoteistlik ja selle juured ulatuvad Mesopotaamiasse. Nede eriliste uskumuste tõttu nägid ISISe võitlejaid jeziide kui «saatana kummardajaid». Kui ISIS jeziidide esivanemate maa 2014. aastal vallutas, tapsid nad 5000 jeziidi meest. Naised ja tüdrukud rööviti ja sunniti seksiorjadeks, poisid treeniti lapssõduriteks. Ligi 500 000 jeziiti aeti oma kodust minema.
/nginx/o/2020/04/16/13057072t1hc180.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057076t1h4da1.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057074t1h9250.jpg)
Sport, üksikfoto, esikoht
Mark Blinch, Kanada, NBAE
«Kawhi Leonardi seeria seitsmenda mängu viimase sekundi vise»
Viimase sekundi vise on see, mis läheb lendu hektel, kui kõlab mängu lõpuvile. Leonardi vise puutus just lõpuvile hetkel korvirõngast, tegi veel neli põrget, enne kui korvi kukkus. See oli NBA ajaloo esimene seeria seitsmenda mängu viimase sekundi vise. Toronto Raptors ja Philadelphia 76ers olid selleks hetkeks võitnud mõlemad kolm mängu seitsmemängusest seeriast. Peale 76ersi alistamist sai Toronto Raptorsist esimene meeskond väljaspool Ameerika Ühendriike, kes on NBA finaalis võitnud.
/nginx/o/2020/04/16/13057083t1h7f40.jpg)
Sport, fotolugu, esikoht
Wally Skalij, USA, Los Angeles Times
«Tuhast tõusmine»
2018 novembri maastikupõleng oli Kalifornia kõigi aegade laastavaim. Peaaegu täielikult põles maha küla Paradise, 90% elanikest pidid kodu jätma ja olid üle USA laiali pillutatud. Põleng peatus Paradise'i keskkooli jalgpalliväljaku läheduses, säästes väljaku ja lähedalasuvad spordihooned. Pea kõik kohaliku jalgpallimeeskonna Bobcat liikmed kaotasid oma kodu, aga kui treener Rick Prinz taasalustas treeningutega, hakkasid mängijad tagasi tulema. Nad nägid meeskonna taaselustamist ühe osana kogukonna ülesehitamisest. Bobcati meeskonnal oli edukas hooaeg, nad jõudsid võitmatutena finaali, kus siiski kaotasid.
/nginx/o/2020/04/16/13057081t1h7e55.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057078t1h94f5.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057080t1he1c8.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057079t1h729d.jpg)
Sündmusfoto, üksikfoto, esikoht
Farouk Batiche, Alžeeria, Deutsche Presse-Agentur
«Kokkupõrge politseiga valitsusevastasel meeleavaldusel»
Alžeerias käivad meeleavaldused mullu veebruarist saadik. Alguses olid need suunatud pikaaegse presidendi Abdelaziz Bouteflika vastu, kes oli 81-aastane Alžeeria iseseisvusvõitluse veteran. Tal oli terviseprobleeme ja teda polnud pikalt näha avalikkuse ees. Bouteflika taandus aprillis ja andis võimu üle sõjaväe soositud vahevalitsusele, kuid meeleavaldused jätkusid. Meeleavaldajad nõudsid 4. juulile kavandatud presidendivalimiste tühistamist ja tsiviildemokraatia juurde naasmist. Nõuti ka Bouteflikaga seotud valitsusametnike lahkumist. Meeleavaldused jätkusid ka 2020, ilma lõpliku lahenduseta.
/nginx/o/2020/04/16/13057082t1hc095.jpg)
Sündmusfoto, fotolugu, esikoht
Mulugeta Ayene, Etioopia, Associated Press
«Ethiopian Airlines lennu ET302 õnnetuspaik»
10. märtsil kadus radarilt Ethiopian Airlinesi lend ET302, mida teenindas Boeing 737 MAX tüüpi lennuk. Kuus minutit peale õhkutõusmist Addis Abba lennujaamast kukkus lennuk põllule, tappes kõik pardal olnud 157 inimest. Kokkupõrge maaga oli nii tugev, et mõlemad mootorid tekitasid kümne meetri sügavuse kraatri. Nädal pärast õnnetust maeti Addis Abba Püha Kolmainu kirikus tühjad kirstud, kuna ohvreid oli võimatu tuvastada. Lähedased said oma kadunutest vaid koti mullaga õnnetuspaigalt. Õnnetuses leiti sarnasusi Lion Airi lennukiõnnetusega, kui 12 minutit peale Jakartast õhkutõusmist lennuk, samuti Boeing 737 MAX, alla kukus. Maailma riigid hakkasid järjest ära keelama 737 MAX tüüpi lennukite õhkutõusmist. Esialgsed raportid näitasid, et piloodid ei suutnud peatada lennuki nina ees alla sööstmist, hoolimata sellest, et nad järgisid Boeingu antud juhendit. Paistis, et mõlemal juhul võitlesid piloodid automaatse ohutussüsteemiga, mis on mõeldud välistama mootorite seiskumist, kuid mis suunas lennuki nina maa poole. Hiljem selgus, et American Airlinesi piloodid olid Boeingult pärinud aru tõenäoliselt vigase sensori kohta. Boeing lubas tarkvaralahendust, kuid lennu ET302 allakukkumise ajaks seda polnud. Lennukid jaid maa peale ka 2020 aasta alguseks.
/nginx/o/2020/04/16/13057086t1hb0ba.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057085t1hbfc9.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057084t1h9396.jpg)
/nginx/o/2020/04/16/13057087t1h962e.jpg)