Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Maailma aasta pressifoto 2020 võitjad

People chant slogans as a young man recites a poem, illuminated by mobile phones, before the opposition's direct dialog with people in Khartoum on June 19, 2019. - People chanted slogans including "revolution" and "civil" as the young man recited a poem about revolution. (Photo by Yasuyoshi CHIBA / AFP) Foto: Yasuyoshi Chiba, Japan, Agence France-Presse
Copy

Neljapäeva õhtul kuulutati välja maineka pressifoto võistluse World Press Photo 2020 tänavused võitjad.

Aasta pressifoto 2020, üldised uudised

Yasuyoshi Chiba, Jaapan.

«Puhas hääl»

Meeleavaldused Sudaanis algasid detsembris 2018 ja laienesid kiiresti üle riigi. Aprilliks 2019 koondusid meeleavaldajad pealinna Hartumi armee peakorteri juurde ja nõudsid lõppu diktaator Omar al-Bashiri valitsemisele. 11 aprillil kõrvaldati al-Bashir võimult sõjaväelise riigipöördega ja kehtestati sõjaline üleminekuvalitsus. Meeleavaldused jätkusid, sooviti võimu üleandmist tsiviilvalitsusele. 3. juunil avasid valitsusväed tule relvastamata meeleavaldajate pihta. Hulk inimesi tapeti ja veel paljude kallal kasutati vägivalda. Kolm päeva hiljem heitis Aafrika Liit Sudaani oma organisatsioonist välja. Võimud üritasid meeleavaldusi maha suruda, kasutades elektrikatkestusi ja blokeerides internetti. Meeleavaldajad suhtlesid tekstisõnumite, megafonide ja suust-suhu teadete teel. Hoolimata veel ühest haarangust 30. juunil oli demokraatiameelne liikumine edukas ja 17. augustil sõlmiti võimujagamislepe.

Elektrikatkestuse ajal mobiiltelefonide valguses luulet lugevat noort meest saadavad  meeleavaldajate üleskutsed tsiviilvalitsuse moodustamisele. Hartum, Sudaan, 19 juuni 2019.
Elektrikatkestuse ajal mobiiltelefonide valguses luulet lugevat noort meest saadavad  meeleavaldajate üleskutsed tsiviilvalitsuse moodustamisele. Hartum, Sudaan, 19 juuni 2019. Foto: Yasuyoshi Chiba, Japan, Agence France-Presse

Aasta fotolugu 2020, pikaajaline fotoprojekt

Romain Laurendeau, Prantsusmaa

Kho (Põhja-Aafrika araabia kõnekeeles «vend»), mässu teke

Alžeeria populatsioonist moodustavad noored üle poole ja UNESCO raporti kohaselt on 72% alla 30-aastastest alžeerlastest töötud. Kõrge töötusmäär viib omakorda igavuse ja eluga rahulolematuseni ning paljud noored ei suhestu riigiga. Kõrvale jäetud töölisklassi asumites nagu Bab el-Oued Alžiiris otsivad noored tihi varjupaika dikis - «vabadusemullides», mis jäävad ühiskonna pilgu ja konservatiivsete väärtuste eest peitu. Kuid kogukonnatunne ja solidaarsus ei ole piisav, et kustutada kehvade elamistingimuste mõju. 2019. aasta veebruaris läksid tuhanded töölisklassi asumite noored tänavatele meelt avaldama. Sellest sai üleriigiline väljaastumine pikaaegse presidendi Abdelaziz Bouteflika vastu. See on lugu noorte sügavast rahulolematusest, kes oma julgusega inspireerisid kogu rahvast endaga liituma ja millest sündis aastakümnete suurim protestiliikumine Alžeerias.

Vana mees istub Bab el-Ouedis Alžeerias trepil, 31. mail 2014. Hijabid on Bab el-Oedis viimase 20 aastaga populaarsemaks muutunud.
Vana mees istub Bab el-Ouedis Alžeerias trepil, 31. mail 2014. Hijabid on Bab el-Oedis viimase 20 aastaga populaarsemaks muutunud. Foto: Romain Laurendeau
Noor paar trotsib tabu avalikus kohas suudlemisega Alžiiris, Alžeerias 8. detsembril 2016.
Noor paar trotsib tabu avalikus kohas suudlemisega Alžiiris, Alžeerias 8. detsembril 2016. Foto: Romain Laurendeau, Prantsusmaa
Sõbrad lõõgastuvad telekat vaadates oma dikis, privaatses ruumis, mille nad on loonud ümberehitatud laoruumi Bab el-Ouedis, Alžeerias 6. detsembril 2016.
Sõbrad lõõgastuvad telekat vaadates oma dikis, privaatses ruumis, mille nad on loonud ümberehitatud laoruumi Bab el-Ouedis, Alžeerias 6. detsembril 2016. Foto: Romain Laurendeau, Prantsusmaa
Noore mehe ümber koguneb publikut, kui ta katsetab trompetiga mängimist rahvarohkes “Climat de France” kvartalis Bab el-Ouedis, Alžiiris 8. detsembril 2014. Keegi ei tea kuidas trompetit mängida, kuid see tekitab laialdast elevust.
Noore mehe ümber koguneb publikut, kui ta katsetab trompetiga mängimist rahvarohkes “Climat de France” kvartalis Bab el-Ouedis, Alžiiris 8. detsembril 2014. Keegi ei tea kuidas trompetit mängida, kuid see tekitab laialdast elevust. Foto: Romain Laurendeau, Prantsusmaa
Noored vaatavad jalgpalli Olympia kinos Alžiiri 16. märtsil 2016. Kino kannab üle Euroopa matše mitu korda nädalas.
Noored vaatavad jalgpalli Olympia kinos Alžiiri 16. märtsil 2016. Kino kannab üle Euroopa matše mitu korda nädalas. Foto: Romain Laurendeau, Prantsusmaa
Vägivalla tõttu suletud uste taga toimuva mängu ajal kogunevad jalgpallifännid tänavatele ja laulavad. Alžiir, 22. november 2014.
Vägivalla tõttu suletud uste taga toimuva mängu ajal kogunevad jalgpallifännid tänavatele ja laulavad. Alžiir, 22. november 2014. Foto: Romain Laurendeau, Prantsusmaa
Ultrafännid laulavad jalgpallimatši ajal Alžiiris 22. detsembril 2015. 2001. aastal keelati kõik tänavameeleavaldused ja jalgpallistaadionitest said kohad kus noored läbi laulu meelt avaldavad.
Ultrafännid laulavad jalgpallimatši ajal Alžiiris 22. detsembril 2015. 2001. aastal keelati kõik tänavameeleavaldused ja jalgpallistaadionitest said kohad kus noored läbi laulu meelt avaldavad. Foto: Romain Laurendeau, Prantsusmaa
Jalgpalli ultrafännid hüüavad solvanguid riigi, presidendi, kindralite ja politsei kohta Alžeeria karikafinaali ajal, 1. mai 2016.
Jalgpalli ultrafännid hüüavad solvanguid riigi, presidendi, kindralite ja politsei kohta Alžeeria karikafinaali ajal, 1. mai 2016. Foto: Romain Laurendeau, Prantsusmaa

Nüüdisaegsed teemad, üksikfotod, esikoht 

Nikita Teryoshin, Venemaa

«Ei midagi isiklikku, sõja tagatuba»

IDEX on Lähis-Idas toimuv suurim kaitsetööstusnäitus ja konverents ning üks maailma suuremaid relvaturge. Ametlikke numbreid ei avaldata, kuid Araabia Ühendemiraatide riigimeedia andmetel külastas üritust 1200 eksperti, 1235 relvatootjat ja üle 105 000 külastaja. Sõda lavastatakse tehiskeskkonnas, kus mannekeenid ja pildid võtavad pärisinimeste kohad, näidatakse välidemonstratsioone ja lavastatud veelahinguid.

Ärimees viib paar tankitõrjeraketti lukustatud tuppa pärast näitusepäeva lõppu Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis toimuval rahvusvahelisel kaitsetööstusmessil IDEX. 18. veebruar.
Ärimees viib paar tankitõrjeraketti lukustatud tuppa pärast näitusepäeva lõppu Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis toimuval rahvusvahelisel kaitsetööstusmessil IDEX. 18. veebruar. Foto: Nikita Teryoshin

Nüüdisaegsed teemad, fotolood, esikoht 

Lorenzo Tugnoli, Itaalia, Contrasto, The Washington Postile

«Pikim sõda»

2019. aastal suurendas Taliban Afganistanis märkimisväärselt nii oma territooriumi kui ka mõjuvõimu. 18 aastat peale Ameerika Ühendriikide invasiooni ja viis aastat peale Afganistani kaitse üleminekut Afganistani julgeolekuvägedele kontrollib Taliban või taotleb kontrolli ligi poolel riigi territooriumist, osades maakondades tegutseb varivalitsusena. Jaanuaris alanud ja augustis kokkuleppe poole liikunud rahukõnelused raiuti Donald Trumpi poolt septembris läbi. Võitlus ägenes läbirääkimiste ajal, kuna mõlemad pooled tahtsid suurendada mõjuvõimu, samas võimaldasid ametlikud läbirääkimised Talibanile poliitilist seaduslikkust. Talibani vägivaldsusele ja tegevuse ulatusele Afganistani julgeolekuväed kõikjal vastu astuda ei suutnud. Majanduse ja Rahu Instituut avaldas 2019. aasta juunis raporti, milles hindas Afganistani maailma «kõige vähem rahulikuks» riigiks, võttes selle tiitli tagasi Süürialt.

Lippu lehvitavad Talibani võitlejad sõitmas Khogyani piirkonnas Afganistanis, ala oli varem ISISe kontrolli all. 11. detsember 2019.
Lippu lehvitavad Talibani võitlejad sõitmas Khogyani piirkonnas Afganistanis, ala oli varem ISISe kontrolli all. 11. detsember 2019. Foto: Lorenzo Tugnoli
Talibani võitleja oma autos Khogyanis Afganistanis. 11. detsembri hommik 2019.
Talibani võitleja oma autos Khogyanis Afganistanis. 11. detsembri hommik 2019. Foto: Lorenzo Tugnoli
Talibani võitlejad näitavad oma varustust Khogyani piirkonnas eraldatud peidukohas Ida-Afganistanis, 11. detsember 2019.
Talibani võitlejad näitavad oma varustust Khogyani piirkonnas eraldatud peidukohas Ida-Afganistanis, 11. detsember 2019. Foto: Lorenzo Tugnoli
Afganistani julgeolekuvägede miinitõrjerühm tegemas kahjutuks isevalmistatud lõhkekeha Ghazni-Kandahari maanteel 2. detsembril 2019. Isevalmistatud lõhkekehad on üks peamisi vigastute tekitajaid tsiviilisikutele ja Afganistani julgeolekuvägede võitlejatele.
Afganistani julgeolekuvägede miinitõrjerühm tegemas kahjutuks isevalmistatud lõhkekeha Ghazni-Kandahari maanteel 2. detsembril 2019. Isevalmistatud lõhkekehad on üks peamisi vigastute tekitajaid tsiviilisikutele ja Afganistani julgeolekuvägede võitlejatele. Foto: Lorenzo Tugnoli

Keskkond, üksikfotod, esikoht

Esther Horvath, Ungari, The New York Timesile

«Jääkaru ja tema kutsikas»

Arktikas leiab aset üks planeedi kiiremaid merejää sulamise protsesse, siin on keskmisest kaks korda kiirem kliima soojenemine kui mujal. See mõjutab oluliselt tõusvate temperatuuride ja kõrgeneva veetasemega üleilmset kliimat, kuid sellest hoolimata on Arktika kliimamudelites halvasti esindatud. Seda seetõttu, et praeguseni ei ole teaduslikud missioonid suutnud läbida kuus kuud kestvat Arktilist talve. Polarstern on laev, mis on võimeline taluma ekstreemselt madalaid temperatuure ja suudab murda läbi paksemast jääst, mis võimaldab ligi sajal uurijal töötada aasta läbi.

Jääkaru ja tema kutsikas uudistamas teadlaste laevalt Polarstern paigaldatud varustust, mis on osa teaduslikust ekspeditsioonist, mis uurib Arktika kliimamuutuste tagajärgi. 10. oktoober 2019.
Jääkaru ja tema kutsikas uudistamas teadlaste laevalt Polarstern paigaldatud varustust, mis on osa teaduslikust ekspeditsioonist, mis uurib Arktika kliimamuutuste tagajärgi. 10. oktoober 2019. Foto: Esther Horvath

Keskkond, fotolugu, esikoht

Luca Locatelli, Italy, National Geographicule

«Prügi lõpp - ringmajanduse lahendused»

Aastasadu on tööstusriigid järginud võta-tooda-raiska majandust – toorained kogutakse kokku ja neist tehakse tooted, mis seejärel müüakse ja millest seejärel saab taas prügi. Selles majandussüsteemis luuakse väärtust tootes ja müües nii palju, kui vähegi võimalik. Selline mudel kurnab loodusressursse, energiatarbimine ning fossiilsete kütuste sõltuvus aga süvendab globaalset soojenemist. Ringmajandus pakub alternatiivi, eraldades majandusliku aktiivsuse taastumatute resursside kasutamisest. See tähendab jäätmete ja saaste süsteemist välja disanimist, hoides materjalid ja tooted kasutuses ja taastootes looduslikke süsteeme.

Amager Bakke on prügist energiat tootev tehas, mis asendas vana söepõletusjaama Kopenhaageni lähedal. Tehas toodab elektrit vähemalt 60 000 majapidamise jaoks ja sooja vähemalt 72 000 majapidamisele. Kõrgetasemeline filtrite süsteem vähendab kahjulike lämmastikugaaside eraldumist peaaegu nullini. 4. oktoober 2019.
Amager Bakke on prügist energiat tootev tehas, mis asendas vana söepõletusjaama Kopenhaageni lähedal. Tehas toodab elektrit vähemalt 60 000 majapidamise jaoks ja sooja vähemalt 72 000 majapidamisele. Kõrgetasemeline filtrite süsteem vähendab kahjulike lämmastikugaaside eraldumist peaaegu nullini. 4. oktoober 2019. Foto: Luca Locatelli, National Geographic
Vertikaalse põllumajanduse hoone Ameerika Ühendriikides New Jerseys asuvas Newarkis toodab värkskeid juurvilju viisil, mis kasutab vaid viit protsenti veest, mis tavapäraselt välitingimustes kuluks. Seemned laotatakse täielikult taaskasutatud plastpudelitest tehtud kangale, mida niisutatakse altpoolt kinnises süsteemis, mis ei vaja taimekaitsevahendeid. 31. oktoober 2019.
Vertikaalse põllumajanduse hoone Ameerika Ühendriikides New Jerseys asuvas Newarkis toodab värkskeid juurvilju viisil, mis kasutab vaid viit protsenti veest, mis tavapäraselt välitingimustes kuluks. Seemned laotatakse täielikult taaskasutatud plastpudelitest tehtud kangale, mida niisutatakse altpoolt kinnises süsteemis, mis ei vaja taimekaitsevahendeid. 31. oktoober 2019. Foto: Luca Locatelli, National Geographic
Tööline Ühendkuningriigi firmas Entocycle, mis arendab putukate kasvatamist suures koguses. Töötaja kontrollib Londonis asuvas testkambris kärbseid. Ta kannab maski, kuna põrand on kaetud roiskuvate jäätmetega, mis peaks õhutama kärbseid munema. 10. oktoober 2019.
Tööline Ühendkuningriigi firmas Entocycle, mis arendab putukate kasvatamist suures koguses. Töötaja kontrollib Londonis asuvas testkambris kärbseid. Ta kannab maski, kuna põrand on kaetud roiskuvate jäätmetega, mis peaks õhutama kärbseid munema. 10. oktoober 2019. Foto: Luca Locatelli, National Geographic
Meeskond kontrollimas vetikaid bioreaktoris CLEARAS peakorteris Missoulas, Montanas USAs 21. oktoobril 2019. Tehas puhastab jäätmevett kasutades vetikaid, filtreerimaks välja lämmastikku, fosforit ja teisi kemikaale. Tulemusena järele jäävat vetikate biomassi taaskasutatakse omakorda näiteks jalatsitaldade valmistamiseks.
Meeskond kontrollimas vetikaid bioreaktoris CLEARAS peakorteris Missoulas, Montanas USAs 21. oktoobril 2019. Tehas puhastab jäätmevett kasutades vetikaid, filtreerimaks välja lämmastikku, fosforit ja teisi kemikaale. Tulemusena järele jäävat vetikate biomassi taaskasutatakse omakorda näiteks jalatsitaldade valmistamiseks. Foto: Luca Locatelli, National Geographic

Üldised uudised, fotolugu, esimene koht

Nicolas Asfouri, Taani, Agence France-Presse

«Hongkongi rahutused»

Hongkongis algasid rahutused märtsi lõpus vastusena valitsuse plaanile muuta seadusi ja lubada kodanike väljaandmine Mandri-Hiinale. Valitsusevastased demonstratsioonid kogusid nädalatega hoogu, kui demokraatiameelsed grupid ühinesid, inimkettides ja protestides mängisid suurt rolli tudengid. Väljaandmisseaduse debati eel 12. juunil kogunesid kümned tuhanded meeleavaldajad kohaliku valitsushoone ette ja said seal politsei jõulise vastuseisu osalisteks. Meeleavaldused kasvasid nii toimumise tiheduselt kui ka osalejate arvult, samuti kasvasid politsei vastumeetmed. Võimud keelasid näomaskide kandmise ja 1. oktoobril, Hiina rahvavabariigi 70. aastapäeval, tulistati meeleavaldajaid esimest korda ehtsate kuulidega. Hongkongi tegevjuht Carrie Lam teatas lõpuks, et võtab väljaandmise ettepaneku tagasi. Protestijate laienenud nõudmisi see aga enam ei rahuldunud ja meeleavaldused jätkusid veel ka 2020. aasta alguses.

Hongkongis Shatinis hoiab mees plakatit, samal ajal laulavad inimesed protestilaulu «Au Hongkongile», millest kujunes linna mitteametlik hümn.
Hongkongis Shatinis hoiab mees plakatit, samal ajal laulavad inimesed protestilaulu «Au Hongkongile», millest kujunes linna mitteametlik hümn. Foto: Nicolas Asfouri, Taani, Agence France-Presse
Õpilased ületamas teed pärast inimketis osalemist 12. septembril 2019.
Õpilased ületamas teed pärast inimketis osalemist 12. septembril 2019. Foto: Nicolas Asfouri, Taani, Agence France-Presse
Märulipolitsei ründamas meeleavaldajaid Hongkongis Nathan Roadil 1. detsembril 2019.
Märulipolitsei ründamas meeleavaldajaid Hongkongis Nathan Roadil 1. detsembril 2019. Foto: Nicolas Asfouri, Taani, Agence France-Presse
Meeleavalduste sümbolit vihmavarju hoidev naine Causeway Bay piirkonnas toimunud demonstratsioonil 1. oktoobril, mil politsei kasutas protestijate vastu esimest korda päriskuule.
Meeleavalduste sümbolit vihmavarju hoidev naine Causeway Bay piirkonnas toimunud demonstratsioonil 1. oktoobril, mil politsei kasutas protestijate vastu esimest korda päriskuule. Foto: Nicolas Asfouri, Taani, Agence France-Presse

Loodus, üksikfoto, esikoht

Alain Schroeder, Belgia, National Geographicule

«Lõplik hüvastijätt»

Orangutanid elavad maailmas vaid kahel saarel - Sumatral ja Borneol. Neid tõrjutakse välja vihmametsast, oma loomulikust elukeskkonnast, et teha ruumi palmiõli tootjatele, lageraiele ja kaevandamisele. Maailma Looduse Fondi teatel on järel vaid 14 000 Sumatra orangutani. Kuna emased orangutanid pühendavad järglase kasvatamisele kaheksa-üheksa aastat enne järgmise saamist, on populatsiooni risk kahaneda suur. Beebiorangutani ema, kellele päästetöötajad panid nimeks Hope, leiti täiesti pimeda, murtud rangluu ja 74 õhupüssi haavaga.

Ühe kuu vanune orangutan lebamas päästemeeskonna opereerimisriidel Indoneesias Sumatra saarel Subussalami linna lähedal. Loom suri varsti pärast seda, kui ta oli leitud koos oma vigastatud emaga õlipalmide istandusest 10. märtsil 2019.
Ühe kuu vanune orangutan lebamas päästemeeskonna opereerimisriidel Indoneesias Sumatra saarel Subussalami linna lähedal. Loom suri varsti pärast seda, kui ta oli leitud koos oma vigastatud emaga õlipalmide istandusest 10. märtsil 2019. Foto: Alain Schroeder

Loodus, fotolugu, esikoht

Alain Schroeder, Belgia, National Geographicule

«Päästes orangutane»

Indoneesia orangutanid on vihmametsade kahanemise tõttu tõsises ohus. Sumatra orangutanid, kes elasid varem kogu saarel, on nüüd taandunud põhjaosasse ja kriitiliselt ohustatud. Nad elavad nüüd pea ainult puudel - emased ei rända mööda maad peaaegu üldse, isased vaid harva. Lageraie, kaevandamise ja õlipalmide kasvatamise hoogustumise tõttu on orangutanid surutud välja oma loomulikest elupaikadest ja satuvad tihemini inimestega konflikti. Inimesed, kes hoolitsevad eksinud, vigastatud või vangistatud orangutanide eest, proovivad neid taas loodusesse elama aidata.

30-aastane isane orangutan Fahzren on tervisekontrollis. Ta on veetnud enamuse oma elust loomaaias vangistuses ja tal puuduvad oskused, et saada hakkama metsikus looduses.
30-aastane isane orangutan Fahzren on tervisekontrollis. Ta on veetnud enamuse oma elust loomaaias vangistuses ja tal puuduvad oskused, et saada hakkama metsikus looduses. Foto: Alain Schroeder
Asendusemad kannavad orvuks jäänud orangutane metsakooli, kus õpetavad neid puu otsa ronima. Sibolangiti, Põhja Sumatra, Indoneesia.
Asendusemad kannavad orvuks jäänud orangutane metsakooli, kus õpetavad neid puu otsa ronima. Sibolangiti, Põhja Sumatra, Indoneesia. Foto: Alain Schroeder
Veterinaar kannab 8-aastast emast orangutani Dianat, et lasta ta lõplikult metsa elama. Alates 2011. aastast on Jantho reservaati oma loomulikku keskkonda tagasi lastud üle 100 orangutani.
Veterinaar kannab 8-aastast emast orangutani Dianat, et lasta ta lõplikult metsa elama. Alates 2011. aastast on Jantho reservaati oma loomulikku keskkonda tagasi lastud üle 100 orangutani. Foto: Alain Schroeder

Portree, üksikfoto, esikoht

Tomek Kaczor, Poola, Duży Format, Gazeta Wyborcza

«Ärkamine»

Väljalülitumise sündroom muudab patsiendi passiivseks, liikumatuks, tummaks, suutmatuks juua või süüa ning füüsilisele stimulatsioonile reageerimatuks. Sündroom on omane psühholoogiliselt traumatiseeritud lastele, kes on pikas asüülitaotluse protsessis. Sündroomi märgati esmakordselt 1990-ndatel Rootsis. Leevenemine ja normaalse funktsioneerimiseni jõutakse, kui elamistingimused paranevad. Ewa vajus väljalülitumise sündroomi, kui tema pere proovis saada Rootis asüüli, kuid neid ähvardati saata tagasi Poolasse, kuhu nad põgenikena esimesena saabusid. Nad kartsid tagasisaatmist Armeeniasse. Hoolimata Ewa haigusest saadeti nad tagasi Poola, kuid tüdruk taastus kaheksa kuud peale nende kohalejõudmist.

Ratastoolis 15-aastane Armeenia tüdruk Ewa, kes on hiljuti ärganud katatoonilisest seisust, mille põhjustas väljalülitumise sündroom. Ta on Poolas Podkowa Leśnas pagulaste vastuvõtukeskuses, ümbritsetuna vanematest. 1. juuni 2019.
Ratastoolis 15-aastane Armeenia tüdruk Ewa, kes on hiljuti ärganud katatoonilisest seisust, mille põhjustas väljalülitumise sündroom. Ta on Poolas Podkowa Leśnas pagulaste vastuvõtukeskuses, ümbritsetuna vanematest. 1. juuni 2019. Foto: Tomek Kaczor/Poola/Duży Format/Gazeta Wyborcza

Portreefoto, fotolugu, esikoht

Adam Ferguson, Austraalia, The New York Times Magazine

«Nõiutud»

Kui ISIS taganes Mosulit ümbritsevalt territooriumilt Iraagis, vabastati tuhanded ISISe vangid, paljud neist sügavas traumaatilises seisundis. Fotograaf tegi poseeritud fotosid jeziidi inimestest ja teistest vähemustest, kes olid kannatnud inimõiguste rikkumiste tõttu. Jeziidi usk on monoteistlik ja selle juured ulatuvad Mesopotaamiasse. Nede eriliste uskumuste tõttu nägid ISISe võitlejaid jeziide kui «saatana kummardajaid». Kui ISIS jeziidide esivanemate maa 2014. aastal vallutas, tapsid nad 5000 jeziidi meest. Naised ja tüdrukud rööviti ja sunniti seksiorjadeks, poisid treeniti lapssõduriteks. Ligi 500 000 jeziiti aeti oma kodust minema.

Rezan (11) rööviti ISISe poolt 2014 ja vabastati 2019. aasta alguses. Pildistatud Iraagis Dahukis Khanke laagris, 20. aprill 2019.
Rezan (11) rööviti ISISe poolt 2014 ja vabastati 2019. aasta alguses. Pildistatud Iraagis Dahukis Khanke laagris, 20. aprill 2019. Foto: Adam Ferguson, The New York Times'ile
Jitan (14) rööviti 2014 aastal ja täna räägib ta araabia keelt paremini kui oma emakeelt kurdit. Mitmed tema pereliikmed on tänini kadunud.
Jitan (14) rööviti 2014 aastal ja täna räägib ta araabia keelt paremini kui oma emakeelt kurdit. Mitmed tema pereliikmed on tänini kadunud. Foto: Adam Ferguson, The New York Times'ile
Noora Ali Abbas (60) istub koos lapselaps Harrethiga (6) oma telgis Salamiyah laagris, Iraagis Ninevehis. Noora ütleb, et Harrethi isa rööviti ISISe poolt 2015. aastal, kuid Harreth on kodakontsusetu ja ei saa Iraagi isikutunnistust, kuna ametivõimud usuvad, et tema isa oli ISISe võitleja.
Noora Ali Abbas (60) istub koos lapselaps Harrethiga (6) oma telgis Salamiyah laagris, Iraagis Ninevehis. Noora ütleb, et Harrethi isa rööviti ISISe poolt 2015. aastal, kuid Harreth on kodakontsusetu ja ei saa Iraagi isikutunnistust, kuna ametivõimud usuvad, et tema isa oli ISISe võitleja. Foto: Adam Ferguson, The New York Times'ile

Sport, üksikfoto, esikoht

Mark Blinch, Kanada, NBAE

«Kawhi Leonardi seeria seitsmenda mängu viimase sekundi vise»

Viimase sekundi vise on see, mis läheb lendu hektel, kui kõlab mängu lõpuvile. Leonardi vise puutus just lõpuvile hetkel korvirõngast, tegi veel neli põrget, enne kui korvi kukkus. See oli NBA ajaloo esimene seeria seitsmenda mängu viimase sekundi vise. Toronto Raptors ja Philadelphia 76ers olid selleks hetkeks võitnud mõlemad kolm mängu seitsmemängusest seeriast. Peale 76ersi alistamist sai Toronto Raptorsist esimene meeskond väljaspool Ameerika Ühendriike, kes on NBA finaalis võitnud.

Kawhi Leonard (keskel, kükitamas) Toronto Raptorsist vaatab, kuidas tema viimase sekundi vise läheb korvi. 12. mai 2019, Toronto, Kanada.
Kawhi Leonard (keskel, kükitamas) Toronto Raptorsist vaatab, kuidas tema viimase sekundi vise läheb korvi. 12. mai 2019, Toronto, Kanada. Foto: Mark Blinch / NBAE

Sport, fotolugu, esikoht

Wally Skalij, USA, Los Angeles Times

«Tuhast tõusmine»

2018 novembri maastikupõleng oli Kalifornia kõigi aegade laastavaim. Peaaegu täielikult põles maha küla Paradise, 90% elanikest pidid kodu jätma ja olid üle USA laiali pillutatud. Põleng peatus Paradise'i keskkooli jalgpalliväljaku läheduses, säästes väljaku ja lähedalasuvad spordihooned. Pea kõik kohaliku jalgpallimeeskonna Bobcat liikmed kaotasid oma kodu, aga kui treener Rick Prinz taasalustas treeningutega, hakkasid mängijad tagasi tulema. Nad nägid meeskonna taaselustamist ühe osana kogukonna ülesehitamisest. Bobcati meeskonnal oli edukas hooaeg, nad jõudsid võitmatutena finaali, kus siiski kaotasid.

Emmie Morgan ja tema poeg Stetson lohutavad teineteist kohas, kus asus varem nende kodu.
Emmie Morgan ja tema poeg Stetson lohutavad teineteist kohas, kus asus varem nende kodu. Foto: Wally Skalij / Los Angeles Times
Lukas Hartley kuulamas enne hooaja esimest mängu Paradise Bobcati meeskonna treeneri ergutuskõnet. 22. august 2019.
Lukas Hartley kuulamas enne hooaja esimest mängu Paradise Bobcati meeskonna treeneri ergutuskõnet. 22. august 2019. Foto: Wally Skalij / Los Angeles Times
Emmie Morgan avaldab enne esimest mängu tuletõrjujatele austust.
Emmie Morgan avaldab enne esimest mängu tuletõrjujatele austust. Foto: Wally Skalij / Los Angeles Times
Lukas Hartley närvipinge enne veerandfinaali kohtumist West Valley meeskonnaga.
Lukas Hartley närvipinge enne veerandfinaali kohtumist West Valley meeskonnaga. Foto: Wally Skalij / Los Angeles Times

Sündmusfoto, üksikfoto, esikoht

Farouk Batiche, Alžeeria, Deutsche Presse-Agentur

«Kokkupõrge politseiga valitsusevastasel meeleavaldusel»

Alžeerias käivad meeleavaldused mullu veebruarist saadik. Alguses olid need suunatud pikaaegse presidendi Abdelaziz Bouteflika vastu, kes oli 81-aastane Alžeeria iseseisvusvõitluse veteran. Tal oli terviseprobleeme ja teda polnud pikalt näha avalikkuse ees. Bouteflika taandus aprillis ja andis võimu üle sõjaväe soositud vahevalitsusele, kuid meeleavaldused jätkusid. Meeleavaldajad nõudsid 4. juulile kavandatud presidendivalimiste tühistamist ja tsiviildemokraatia juurde naasmist. Nõuti ka Bouteflikaga seotud valitsusametnike lahkumist. Meeleavaldused jätkusid ka 2020, ilma lõpliku lahenduseta.

Õpilased rüselevad märulipolitseiga Alžiiris 21. mail 2019.
Õpilased rüselevad märulipolitseiga Alžiiris 21. mail 2019. Foto: Farouk Batiche / Deutsche Presse-Agentur

Sündmusfoto, fotolugu, esikoht

Mulugeta Ayene, Etioopia, Associated Press

«Ethiopian Airlines lennu ET302 õnnetuspaik»

10. märtsil kadus radarilt Ethiopian Airlinesi lend ET302, mida teenindas Boeing 737 MAX tüüpi lennuk. Kuus minutit peale õhkutõusmist Addis Abba lennujaamast kukkus lennuk põllule, tappes kõik pardal olnud 157 inimest. Kokkupõrge maaga oli nii tugev, et mõlemad mootorid tekitasid kümne meetri sügavuse kraatri. Nädal pärast õnnetust maeti Addis Abba Püha Kolmainu kirikus tühjad kirstud, kuna ohvreid oli võimatu tuvastada. Lähedased said oma kadunutest vaid koti mullaga õnnetuspaigalt. Õnnetuses leiti sarnasusi Lion Airi lennukiõnnetusega, kui 12 minutit peale Jakartast õhkutõusmist lennuk, samuti Boeing 737 MAX, alla kukus. Maailma riigid hakkasid järjest ära keelama 737 MAX tüüpi lennukite õhkutõusmist. Esialgsed raportid näitasid, et piloodid ei suutnud peatada lennuki nina ees alla sööstmist, hoolimata sellest, et nad järgisid Boeingu antud juhendit. Paistis, et mõlemal juhul võitlesid piloodid automaatse ohutussüsteemiga, mis on mõeldud välistama mootorite seiskumist, kuid mis suunas lennuki nina maa poole. Hiljem selgus, et American Airlinesi piloodid olid Boeingult pärinud aru tõenäoliselt vigase sensori kohta. Boeing lubas tarkvaralahendust, kuid lennu ET302 allakukkumise ajaks seda polnud. Lennukid jaid maa peale ka 2020 aasta alguseks.

Sugulased leinamas Ethiopian Airlines lennu ET302 õnnetuspaigal.
Sugulased leinamas Ethiopian Airlines lennu ET302 õnnetuspaigal. Foto: Mulugeta Ayene / Associated Press
Ohvri sugulased leinamas tseremoonial lennu ET302 hukkunute mälestuseks, nädal pärast õnnetust.
Ohvri sugulased leinamas tseremoonial lennu ET302 hukkunute mälestuseks, nädal pärast õnnetust. Foto: Mulugeta Ayene / Associated Press
Ohvri leinav sugulane viskab endale lennu ET302 õnnetuspaigal mulda näkku.
Ohvri leinav sugulane viskab endale lennu ET302 õnnetuspaigal mulda näkku. Foto: Mulugeta Ayene / Associated Press
Kõrvaltvaatajad uurivad lennu ET302 õnnetuspaigal rususid.
Kõrvaltvaatajad uurivad lennu ET302 õnnetuspaigal rususid. Foto: Mulugeta Ayene / Associated Press
Tagasi üles