Ilmajutt: kas aprilliäike mõjutab suveilma?

Seekord arutlen ja toon mõne näite märkimisväärsemast aprilliäikesest ja kuidas siis ikkagi on lood selle hüpoteetilise seosega.

Esiteks tuleb teha juttu 27. aprilli äikestest, sest just 27. aprilli kuupäeval on huvitav äikese lähiajalugu. Üks varajane, kuid tugev äike oli 27. aprillil 1999. Teine varajane ja tugev äike oli 27. aprillil 2001, samuti Järvamaal.

Nimetatud äikesejuhtumid on silmapaistvad, sest justkui ei kinnita hüpoteesi, et äikeseline aprill tähendab äikesevaest ja jahedat sajust suve, sest 1999. aasta suvi oli puhkajatele soodne – palju kuiva ilma, päikest ja soojust. 2001. aasta suvi oli soe, eriti kuum ja äikeseline oli juuli, kusjuures mälu järgi oli tollane juuli Leedu jaamades kõige äikeseküllasem, mõnes jaamas oli kuni 20 äikesepäeva.

Samas peab silmas pidama, et aprillis oli mõlemal aastal vaid üks äikesepäev, kuid vastav seos võib-olla kaks ja enam äikesepäeva versus mitte ühtki kuni kaks äikesepäeva.

Samuti võis olla nii, et 2001. aastal oli juulis anomaalia, mis maskeeris muidu keskpärase suve, sest troopiline õhumass juulis tõi suurema osa kuumust ja äikesepäevi, seda isegi kogu suve arvesse ­võttes.

Seevastu 2015. aastal oli pöörane äikesepuhang 28. aprillil, mis sisuliselt harmoneerub mainitud 27. aprillidega. Äikesepuhang haaras suure osa Baltikumist, ulatudes Eesti lõunapiirini, kuid suvi tuli jahe ja sajune, mis justkui kinnitab hüpoteesi.

Lühiülevaade viimase paarikümne aasta aprillipiksetest ei näita Eesti kohta midagi lõplikku.

Isegi kõigest 20 aasta andmeid ja võrdlusi esitades ei jää muljet kuigi selgest seaduspärasusest. Ent peab arvestama, et jutt on Eestist, kus kehtib nn meteoroloogilise/sünoptilise tollipunkti olukord, mistõttu Lätis ja Leedus võib see kõik palju selgemini väljenduda, samas Soome äikesed ei tähenda selle seose osas midagi.

Kui selline seos aprilli äikeselisuse ja suve iseloomu vahel on olemas, saaks seda seletada tsirkulatsiooni seaduspärasustega ja veelgi üldisemalt mingi füüsikalise mehhanismiga, nagu Rossby ehk planetaarsete lainete asendi ja liikumi­sega.

Kokkuvõtlikult võiks sõnastada seose nii: kui aprillis on kuskil Eesti kohal 0–2 äikesepäeva, ei näita see suve kohta midagi. Kui on üle kahe äikesepäeva (eriti just lõunamaakondades), võib see tähendada äikesevaest või jahedat sajust suve, ent uurima peaks olukorda ka Lätis ja Leedus.

Oleme saanud nii vett, lund kui ka vilet (tugevat tuult). Eriti lumine oli teisipäev. Olulist soojenemist ei paista. Kui veel nädala eest terendas kuumalaine 23. aprilli paiku, siis nüüd on see võimalus ­ilmakaartidelt kadunud. Ilmselt tuleb siin-seal veel lund. Päevasoe jääb alla 10 kraadi.