Kohus mõistis passimaffia juhi pikaks ajaks vangi (2)

Kohus tunnistas 69-aastase Genrihsoni süüdi kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja juhtimises, altkäemaksu andmises, dokumentide võltsimises, kelmuses ja muudes kuritegudes ning mõistis talle kaheksa-aastase vanglakaristuse. Kuna ta oli kohtueelse uurimise ajal olnud vahi all ühe aasta, ühe kuu ja kaks päeva, siis jääb tal vanglas ära kanda veel kuus aastat, 10 kuud ja 28 päeva.

Ühtlasi mõistis kohus talle rahalise karistuse 1000 eurot ning konfiskeerib tema tütre nimele registreeritud sõiduki Toyota Auris. Samuti mõistis kohus temalt välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise korras 86 793 eurot. 

Genrihsoni karistuse kandmise algust arvestatakse tema vanglasse minekust, kuid tal on võimalik maakohtu otsus vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus.

Riigiprokurör Eleliis Rattami sõnul ei saa Ljubov Genrihsoni puhul rääkida kuriteo toimepanemise juhuslikkusest või episoodilikkusest. Temale heideti ette nii erinevate teise astme kuritegude kui ka väga hästi organiseeritud esimese astme kuritegude – kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise ja sinna liikmete värbamise ning grupis korduva altkäemaksu andmise – toimepanemist.

Kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et Ljubov Genrihsoni  juhitud kuritegelik ühendus tegutses vähemalt 2009. aastast, võimaldades ühenduse poole pöördunud inimestel saada ebaseaduslikul teel kodakondsust, elamislube ja isikut tõendavate dokumentide väljastamist, seades taolise tegevusega ohtu Eesti julgeoleku. Ljubov Genrihson kasutas kuritegeliku ühenduse juhtimisel erinevaid konspiratsioonivõtteid, teiste isikute hulgas värbas ta enda kuritegeliku tegevuse heaks töötama ka neli politsei- ja piirivalveameti ametnikku.

«Prokuratuuril on hea meel, et pikk kohtusaaga päädis mahukas ja menetluslikult keerukas kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsusega ka kuritegeliku ühenduse juhi, Ljubov Genrihsoni, suhtes ning kohus mõistis temale pikaajalise reaalse vanglakaristuse, nagu prokuratuurgi kohtuvaidlustes õiglaseks pidas. Kriminaaltulu konfiskeerimine aga kinnitab, et varem või hiljem tuleb kuritegelikul teel saadud tulust loobuda,» ütles Rattam.

Veebruaris taotles Rattam Genrihsonile mahuka passiäri korraldamise eest sama karistust, mille mõistis talle kohus. Genrihsoni kaitsja Mihkel Gaver leidis, et naine tuleks kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõista. Samuti märkis kaitsja, et kriminaalasja arutamine raskelt haige süüdistatavata ei ole õige. Nimelt arutas kohus tema süüasja ilma Genrihsoni osavõtuta, sest naine oli kohtuistungite toimumise ajal kogu aeg väidetavalt haige.

Riigiprokuratuur süüdistas Genrihsoni kuritegeliku ühenduse moodustamises ja juhtimises, samuti korduvas altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises, dokumendi võltsimises ja sellele kaasaaitamises, võltsdokumendi kasutamises, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ja kelmuses.

Genrihson on tunnistanud oma süüd osaliselt ehk ainult keeleeksamitega seotud kuritegude toimepanemises.

Genrihson on kriminaalasjas praegu kohtu all üksi, sest ta ei olnud nõus oma süüasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Teised tema mahitusel kuritegelikes skeemides osalenud süüdistatud said karistuse kokkuleppemenetluses.

Riigiprokuratuur lõpetas kriminaaluurimise käigus menetluse ühtekokku 75 kahtlustatava suhtes otstarbekuse kaalutlustel. Valdav osa kriminaalasjast pääsenutest olid hankinud endale aastatel 2011–2015 kuritegeliku ühenduse abil vajalikke dokumente ebaseaduslikult.

Süüdistuse kohaselt said tellijad politsei- ja piirivalveameti (PPA) nelja ametniku kaudu erinevaid riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente, arstitõendeid ning selleks kasutasid jõugu liikmed muuhulgas võltsimist, valeandmete esitamist ning valeidentiteediga esinenud kaasosalisi.