EKI keelekool: Kevade, kevade, armas oled minule!  (2)

Mis asi on õigupoolest mahlakann (käändub kann : kanni, hääldame peenendatult)? Sõnal kann on mitu tähendust: mänguasi, tuhar, aga ka lill. Näiteks teame hästi lille nimega alpikann. Mahlakann tähistab Wiedemanni sõnaraamatu järgi samuti lille – lõhnavat kannikest (ladina k Viola odorata).

Kannistik aga pole muud kui kännustik ehk raiesmik. See sõna peegeldab luuletaja pärinemist Tartumaalt, kannistik on just Tartu ja Võru murde sõna.

Kuid mis on maasikmann? Maasik on muidugi maasikas. Mann (taas lõunaeestilik sõna) aga mamm ehk mari.

Sõna kevade (nimetavas käändes) on olnud kasutusel üle Eesti, mõnel pool ka keväde, Hiiumaal kövade ning Läänemaal kebade. Erandiks on Lõuna-Eesti, kus kevadet on tähistanud kevväi. Sõnavorm kevad (või keväd) on olnud palju harvema levikuga, esinedes vaid rannikumurdes ja uuemal ajal ka mõnes Tartu murrakus. Sõna kevade seisab ka tänapäeva ÕSis sõna kevad kõrval – küll märgendiga «vanamoeline».

Nagu teame, on Oskar Lutsu teoste pealkirjad «Kevade», «Suvi», «Sügis» ja «Talve». Miks kevade ja talve, mitte kevad ja talv?

«Kevade» kirjutas Luts aastail 1907–1911. Võttes arvesse Lutsu idamurde tausta, ei tekita nimetavas käändes kevade küsimusi, vaid ongi ainumõeldav variant.

«Talve» ilmus alles 1994. aastal ja selle autoriks peetakse hoopis Arnold Karu. Nii nagu jääb küsimuseks, kes on raamatu tegelik autor, jääb küsimuseks, miks pealkirjaks on «Talve». Kas tegu on Karu liigse püüdlikkusega järgida «Kevade» malli? Kirjakeeles ainus võimalik vorm olnuks ÕSi järgi talv. Ka Lutsu murdetaust ei toeta varianti talve. Kuid, üllatus-üllatus, ka Lutsu enda sõnade järgi oli pealkirjaks mõeldud «Talv». 1939. aasta 10. märtsi Uudislehe intervjuust loeme:

«​Praegu on mul käsil mälestuste 11. anne, mis käsitab maailmasõja ajastut. Siis veel «​Talv»​ Tootsi lugude tsüklist. /.../»​

«​Ja millal need teosed jõuavad lugejaskonnani?»​

«​Mälestuste​ 11. anne ja «​Talv»​ kindlasti käesoleval aastal, kui ma ei satu auto alla ning kui minuga ei juhtu ka mingisugust muud õnnetust,»​ muheleb Oskar Luts.

Luts õnneks auto alla ei jäänud, kuid raamatut ka valmis ei saanud. Ajalehes seisnud pealkirja «Talv» asemel on praegu nii raamatu kui ka vastlinastunud filmi pealkiri hoopis «Talve».