Praegusel raskel ajal, kus iga kätepaar põllumajanduses on teretulnud, annavad asendustalunikud juba üle kümne aasta loomakasvatajatele puhkepäevi ja leevendavad tööpinget.
Põllumehed vajaksid mitu korda rohkem asendustalunikke (1)
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul on praegu Eestis asendustalunikke 30 ringis, lisaks kaks nendega tegelevat piirkonnajuhti. Asendusteenistust pakutakse vaid loomakasvatusettevõtetele. Asendustalunike töö sisu erineb mõnevõrra põllumajandustöötaja tavapärasest tööst, kus enamasti töötatakse ühe farmi piires. Asendustalunikud liiguvad ühest talust teise, mistõttu töötingimused võivad olla erinevad. Neid võib nimetada ka liikuvateks talunikeks, kelle elukoht võib olla ühes, aga töökoht hoopis teises piirkonnas.
Enamik asendustalunikke on tööl täiskohaga ja sõidukulu makstakse kinni. Eelis on, et tööaega saab teatud piires ise reguleerida ja teha rohkemgi, kui ette nähtud ja nii ka rohkem teenida. Vahel, näiteks poegimiste ajal, on vaja jääda ööseks kohale ja need lisatunnid tasustatakse täiendavalt. Igal juhul pole palga üle siiani keegi nurisenud, kiitis taluliidu esindaja.
Peab olema töökogemus või haridus
Asendustalunikuks saamise eeldus on varasem pikaajaline töökogemus või erialane kutseharidus, veel parem, kui on olemas mõlemad. Taluliidult saavad asendustöötajad täiendõpet ja igakülgset juhendamist. Eelkõige on selline teenistus loodud selleks, et pakkuda peretaludele ja väikeettevõtjatele, kus töötab kuni seitse inimest, asendust puhkepäevadeks või pikemaks perepuhkuse ajaks. Loomad ju puhkepäevi ei anna.