Maanteeametil on tänavu teede ehituseks kasutada rekordilised 215 miljonit

«Kinnitan, et eriolukord pole tänaseni nõudnud meilt teehoiutöödes korrektuure. Meie kohustus on tagada riigiteede sõidetavus ja see on praegu 100% tagatud. Oleme olnud asfaldiliidu juhatusega iganädalaselt suhtluses. Nad kinnitavad, et on hetkel valmis kõiki teehoiutöid vastavalt graafikutele läbi viima. Tõsi, materjali tarnetega võib tekkida teatud probleeme. Eks peame siis konkreetselt läbi rääkima, kas on võimalik ka mingid  leevendusmeetmed tähtaegade osas. Aga täna kinnitavad kõik, et me hankeid ei pidurdaks ja läheks jõuliselt nendega edasi. Meil on töös 80 riigihanget ja me pole pidanud korrektuure tegema», selgitas peadirektor Sauk.

Neljarealised maanteed

Maanteeamet tegeleb aktiivselt ka valituselt saadud kahe ülesandega. Üks nendest on põhimaanteede kiirendatud korras neljarealiseks ehitamine. «Põhimaanteede neljarealisteks ehitamise projekteerimistööd on mitmes lõigus kinnitatud. Oleme need välja valinud liiklussageduse järgi. Tuleb tunnistada, et palju on lõike ka Tallinnast kaugemal. Seni oleme hakanud ehitama tavaliselt ikka Tallinnast alates,» kirjeldas Sauk muutust. Samas tõdes ta, et suurprojekt võtab kaua aega. «Sellist ülesannet ei saa täita kuude või aastatega. Me hindame, et kõigi põhisuundade neljarealiseks ehitamine 1,7-2 miljardit ja võtab 10-15 aastat.»

PPP

Teine maanteeametile antud suund on PPP (avaliku ja erasektori koostöö - toim) kasutamine. «Valmistame Pärnu suunal olevat Libatse-Nurme pilootprojekti koos rahandusministeeriumiga ja konsultantidega ette. Suveks tuleb valitsuselt saada järgmine kinnitus sellega edasi minemiseks. Olen realistlik ja  ütlen, et PPP hankeni jõuame aasta või pooleteise pärast. See võtab aega, sest meil puudub vastav kogemus ja õpime töö käigus.»

Maanteeametiga plaanitakse liita veeteedeameti ja lennuamet

«Meie minister (Taavi Aas- toim) käivitas 2019. aasta lõpul käskkirjaga ettepaneku käivitada analüüs ühendameti loomiseks. Töörühmad vormistasid enda ettepanekud veebruariks. Sealt tekkis arusaam, et esimeses etapis olels mõistlik liita maanteeamet, veeteede amet ja lennuamet. Kui need otsused saavad valituses ja parlamendis kinnitatud, võiks uus ühendatud asutus alustada tööd 1. jaanuaril 2021. aastal. Eesmärk oleks transpordiliikide ülene investeeringute kavandamine, efektiivsem riigihaldus ning kättesaadavamad ja paremad avalikud teenused. Eriolukorra tõttu on see arutelu lükkunud nüüd natuke edasi,» selgitas Sauk.

215 miljonit teede ehituseks

Maanteeameti tänavuse aasta eelarvemaht on 280 miljonit, investeeringuteks on ette nähtud 190 miljonit omavahendeid + 25 miljonit välisvahendeid. Lisaeelarvega lisandus 10 miljonit, mida pole veel ühegi objektiga seotud. Esmalt oodatakse ära, mil riigikogu lisaeelarve ära kinnitab.

Uutesse teedeehituse projektidesse on sel aastal plaanis suunata 41,4 miljonit eurot, mida on 8,3 miljonit vähem kui eelmisel aastal. Oluliselt on suurenenud aga kruusateede kõvakatte alla viimise maht. Kui möödunud aastal oli selleks ettenähtud 7,8 miljonit eurot, siis tänavu 13,7 miljonit. Valikud tehakse eelkõige liiklussageduse järgi. Teravdatud tähelepanu all on ka Põlva-, Võru- ja Valgamaa kruusateed. 

Maanteeameti suurimad tänavu valmivad projektid on seotud Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteega. Kose-Ardu lõik loodetakse avada neljarealisena suve lõpu poole. Ardu-Võõbu lõigul saab neljarealisel teel sõita aasta lõpus.

Selle nädala esmaspäeval lõppes ka Võõbu-Mäo pakkumuste esitamise tähtaeg. Osales neli pakkujat ning hindamine käib. Projekti tähtaeg on 2022. aastal.  Kui kolm lõiku avatakse toob see Tartu 5,3 km võrra Tallinnale lähemale, mis tähenab umbes 9-minutilist ajavõitu.

Riia ring

Teehoiukavas edasilükatud Riia ringi ehitusega loodetakse siiski varem pihta hakata. «See on oluline projekt. Olime valmis seda peaaegu alustama sellel aastal. Hetkel on tekkinud maaomanike ja kinnistunaabritel soove juurde ja käivitatud on ümberprojekteerimine. Loodame lähiajal leida lisavõimalusi selle projekti finantseerimiseks. Täna on see kahjuks edasilükatud, aga ministriga on sel teemal peetud diskussioone. Praegu otsitakse võimalusi tuua see järgmisesse aastasse ja meie proovime olla valmis tuleval aastal hanke välja kuulutamiseks,» sõnas Sauk.

2020. aasta suuremad teetööd:

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 68–85 Võõbu–Mäo teelõik

Ehitustööde maksumus on 60 miljonit eurot ning valmimise aeg on 2022. aasta. Projekteerisid Reaalprojekt OÜ ja Novarc Group AS.

Tallinna–Narva km 9–10,4 Väo liiklussõlm

Ehitustööde maksumus on 20 miljonit eurot ning planeeritav valmimise aeg on 2021. aasta lõpuks. Projekteeris K-Projekt AS.

Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 20,9–25 Vaida–Aruvalla I niidi rekonstrueerimine

Ehitustööde maksumus on ligi 2 miljonit eurot ning planeeritav valmimise aeg on 2020. aasta lõpp. Ehitab Nordecon AS, omanikujärelevalvet teeb AS Teede Tehnokeskus.

Tallinna–Pärnu–Ikla km 122,6–134,5 taastusremont, s.h Uussilla vuukide uuendamine

Ehitustööde maksumus on ligi 1,9 miljonit eurot ning planeeritav valmimise aeg on august 2020. Projekteeris Tuulekaru OÜ.

Suure-Jaani – Olustvere km 0,8–6,1 teelõigu rekonstrueerimine

Ehitustööde maksumus on 2,9 miljonit eurot ning planeeritav valmimise aeg on august 2020. Ehitab Tallinna Teede AS, omanikujärelevalvet teeb AS Teede Tehnokeskus.

Kuressaare–Kihelkonna–Veere km 2,4–8,3 Kuressaare–Tõlli lõigu rekonstrueerimine

Ehitustööde maksumus on 2,7 miljonit eurot ning planeeritav valmimise aeg on oktoober 2020. Projekteeris Nordecon AS, ehitab AS TREV-2 Grupp, omanikujärelevalvet teeb Lindvill OÜ.

Tallinna–Narva km 78,5–87,4 Rõmeda–Haljala lõigu ehitus 2+2 ristlõikega maanteeks

Ehitustööde maksumus on 16,5 miljonit eurot ning planeeritav valmimise aeg on 2020. aasta lõpus. Ehitab AS Merko Ehitus Eesti. Projekteeris Selektor Projekt OÜ, omanikujärelevalvet teeb OÜ Toomtsentrum.

Rakvere–Rannapungerja km 21,3–33,1 Sae–Anguse–Palasi lõigu rekonstrueerimine ja Nõva silla ümberehitus

Ehitustööde maksumus on ligi 4 miljonit eurot ning planeeritav valmimise aeg on hiljemalt 2021. aasta suvel. Ehitab Nordecon AS.

Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa km 6,9–11,6 taastusremont ja ohtlike ristmike ümberehitus

Ehitustööde maksumus on ligi 2 miljonit eurot ning planeeritav valmimise aeg on oktoober 2020. Ehitab N&V OÜ.

Võru–Kuigatsi–Tõrva km 9,4–22,1 Varese–Vaabina teelõigu rekonstrueerimine

Ehitustööde maksumus on ligi 4,5 miljonit eurot ning planeeritav valmimise aeg on sügis 2020. Ehitab Verston Ehitus OÜ. Omanikujärelevalvet teeb AS Taalri Varahaldus.

Võru–Kuigatsi–Tõrva km 57,2–65,3 Kuigatsi–Soontaga teelõigu rekonstrueerimine

Ehitustööde maksumus on ligi 3,5 miljonit eurot ning planeeritav valmimise aeg on sügis 2020. Ehitab Nordecon AS. Omanikujärelevalvet teeb AS Infragate Eesti.

Võru–Räpina km 26–35,1 asuva Vinso–Kirmsi teelõigu rekonstrueerimine

Ehitustööde maksumus on ligi 3,9 miljonit eurot ning planeeritav valmimise aeg on sügis 2020. Ehitab Nordecon AS. Omanikujärelevalvet teeb Sweco Est OÜ.