Euroopa püüab lisaks inimestele ka majandust elus hoida

Kohvikute, restoranide, hotellide ja kaupluste Euroopast on vaid loetud nädalatega saanud sõjaaega meenutav Euroopa. Huugavad maskitehased ja desinfitseerimisvahendite vabrikud. Veel pole teada, millal ja kuidas tervisekriis lõpeb, aga Euroopa püüab lisaks inimeste elushoidmisele hinges hoida ka majandust. Sellega tegelevad kõik riigid ja Euroopa Liit.

Euroopa Komisjon on lasknud vabaks eelarve- ja riigiabireeglid ning avas kõik olemasolevad struktuurivahendid koroonakriisile vastamiseks. Keskpank Frankfurdis teatas mahukast varade ostu programmist.

Praeguste debattide põhiteema on aga see, milliseks kujuneb riikide ühine vastus, kui suur see saab olema ja kuivõrd solidaarselt on riigid valmis kohustusi võtma.

Kriisipakett hõlmab ilmselt lõpuks Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) krediidiliini, palgasubsiidiumide laenuskeemi ja Euroopa Investeerimispanga laenuskeemi. Kokku ulatub suurusjärk nõnda poole triljoni euroni.

Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa on aga vedanud ka niinimetatud koroonavõlakirjade või päästefondi ettepanekut. Põhiküsimus seisneb selles, mil määral iga riik end ise päästab või laenatakse ühiselt.

Ühine võlg on seni olnud aga rahanduslikult konservatiivsetele riikidele nagu Saksamaa ja Holland justkui punane rätik härjale. See, kelle päästmist esmajoones silmas peetakse, on hetkel pandeemiast enim räsitud Euroopa riik Itaalia, kel juba niigi erakordselt suur võlakoorem ja kelle jaoks juurdelaenamine on raske. Kujundlikult öeldes on küsimus selles, mil määral on Saksamaa valmis Itaaliat aitama.

Praeguseid Euroopa Liidu sõnumeid arvestades analüütikud Itaalia võlakriisi siiski lähenemas ei näe.

Riikide rahandusministrid püüavad majandusmeetmetes taas kokkulepet saavutada teisipäeval.