Webmedia: Eesti rahvaloenduse süsteem on ainulaadne

Süsteem on Lõpi sõnul ainulaadne, sest selle süsteemi puhul toimub ühes infosüsteemis nii ankeetide kogumine kui ka rahvaloenduse protsessi juhtimine.

«Selle tulemusel on juhtimine sujuvam ja kvaliteetsem, iga eluruumi kohta, mis on kirja pandud, koostatakse ka ankeet ja süsteem ise jälgib, et ankeet saaks täidetud,» selgitas Lõpp.

Lõpu sõnul kasutatakse mujal maailmas enamasti ühte ankeeti ja need, kes seda loenduse käigus ei täitnud, loendatakse üle käsitsi.

Lõpu väitel tekkis tehniline keerukus sellest, et küsitakse konkreetsest vastajast lähtuvaid küsimusi ja reegleid küsimuste vahel on väga palju.

See tähendab, et Eestis kasutatav küsitlusvorm ei ole fikseeritud andmetega ankeet, vaid reaalajas genereeritav ankeet ehk küsimusele vastates genereeritakse järgmine küsimus eelnevatest vastustest. Nii ei küsita näiteks kõrgharidusega inimeselt kirjaoskust või imikutelt töötamise kohta.

«Kuna sama süsteemi hakatakse kasutama ka teiste uuringute läbiviimiseks, siis peab arvestama nende kõigi eripäraga,» lisas Lõpp.

Lõpi sõnul ei tohiks seekordseid probleeme uuesti tekkida, sest praegusel kombel rahvaloendust Eestis enam tõenäoliselt ei tule ja 2021. aastal on see plaanis läbi viia registrite põhjal.

«Rahvaloenduse puhul on praktiliselt võimatu kõiki võimalikke vastusekombinatsioone ankeetides tekitada ja ette näha,» väitis Lõpp. «Mingi hulk kombinatsioonidest või piirjuhtumitest tuleb välja süsteemi kasutamise momendil. Seda seetõttu, et kasutajate hulk ja võimalike kombinatsioonide arv on väga suur.»

Lõpp tõstis esile, et rahvaloenduse puhul kasutatud tarkvara on juba kasutatud prooviloenduse ja põllumajandusloenduse ajal ning seda hakatakse pärast rahvaloendust kasutama isiku-uuringute tarbeks.

Lõpu hinnangul polnud statistikaametil mõtet rahvaloenduse jaoks eraldi tarkvara arendada, sest see poleks majanduslikult mõistlik.

Rahvaloenduse süsteemi testiti Lõpu kinnitusel pidevalt ja intensiivsem testimine toimus prooviloenduse käigus  ning viimased neli kuud.

Võimalikult reaalse olukorra tekitamiseks loodi kolm testrobotit, mis süsteemi samaaegselt kasutasid, imiteerides küsitlusankeeti täitvaid e-vastajaid, sülearvutiga ankeete täitvaid rahvaloendajaid ja statistikaameti sisese juhtimissüsteemi kasutajaid.

Enne tarkvara loomist külastati Lõpu väitel ka konverentse ja kontakteeruti riikidega, kus on loenduseks tarkvara loodud.

«Päris sama süsteemi pole, sest rahvaloenduse läbiviimine erineb riigiti korralduslikus mõttes,» nentis ta.

Lõpp lisas, et mitmed riigid nagu Luksemburg, Gruusia, Bosnia-Hertsegoviina ja Jordaania on huvi tundnud Eesti süsteemi vastu.