Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

224 õpetaja ühispöördumine riigikogu poole: haridus peab olema poliitikaülene (4)

Copy
Fotol on seltsi liikmed 2018. aastal Valgamaa suvekoolis.
Fotol on seltsi liikmed 2018. aastal Valgamaa suvekoolis. Foto: Heivi Truu

Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts (EAÜS) pöördus riigikogu poole, kuna nad ei nõustu, et haridus- ja teadusministeerium lisas valitsuse koostatud eelnõusse sisse, et valitsus võtab enda kätesse lõpueksamite korraldamise ning seda tähtajatult. 

Esmaspäeval jõuab riigikokku valitsuse koostatud eelnõu, milles on hulk seaduse muudatusi, mis kõik on koroona- kui ka majanduskriisi toimetulekuga seotud. 

Haridus- ja teadusministeerium on ühes punktis välja toonud, et kavatsetakse põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise korraldamine anda valitsuse kätte. «Kuivõrd ei ole teada, kaua eriolukord kestab, on mõistlik anda nii põhikooli lõpueksamite kui riigieksamite korraldust puudutavad küsimused otsustamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile. Olenevalt eriolukorra kestusest võib olla vajalik kas riigieksamite toimumine edasi lükata või juhul, kui eriolukorra kestus on esialgsest oluliselt pikem, näha ette võimalus nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetamiseks ilma lõpueksamiteta,» seisab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas. 

Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts leiab, et praegu seisavad õpetajad olukorras, kus valitsus on teinud ettepaneku vähendada tähtajatult riigikogu otsustusõigust Eesti hariduse üle. «Vabariigi Valitsuse ettevalmistatud kobareelnõus on «peidetud» põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused pankrotiseaduse ja raudteeseaduse vahele. Eriolukorras toimub hääletamine kobareelnõuna. On kahetsusväärne, et Haridus- ja Teadusministeerium üritab nüüd eriolukorda ära kasutades õiguskomisjoni kaudu läbi suruda muudatusi hariduse valdkonnas, millega  riigikogu kultuurikomisjon sügisel nõus ei olnud,» seisab seltsi pöördumises riigikogule. 

«Peame üht põhiõigust – õigust haridusele – kogu Eesti ühiskonnas sedavõrd oluliseks, et põhimõttelised muutused hariduses, mida põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused kahtlemata on, peavad olema riigikogu pädevuses ja jääma riigikogu pädevusse,» selgitas selts, täiendadaes, et  riigikogus on esindatud kõige laiem erakondlik spekter, mis esindusdemokraatia riiklikul tasandil Eestis võimaldab. «Haridus peab olema poliitikaülene.»

Selts usub, et riigikogu liikmed suudavad ka eriolukorra tingimustes võetud vastutust kanda. «Ning me saame ka edaspidi oma õpilastele selgitada kolme võimu lahususe põhimõtteid Eesti Vabariigi näitel,» tõi EAÜS välja. 

«Oleme seisukohal, et riigikogu ei tohi toetada esitatud eelnõus nimetatud haridusvaldkonna muudatusi, sest see kahjustab oluliselt Eesti esindusdemokraatiat, vähendab riigikogu otsustusõigust ja annab ühiskonnale signaali, et eriolukorda on kõlbeline rakendada varem teostamata jäänud poliitiliste eesmärkide ja muudatuse elluviimiseks, liigutades otsustusõiguse riigikogult Vabariigi Valitsusele.»

Pühapäeva õhtu seisuga on EAÜSi pöördumist toetanud 224 õpetajat. 

Tagasi üles