Bremeni tornis on 600-aastane uks

«Kuna Bremeni torni taastamise käigus pälvis muu väärtusliku kõrval suurt tähelepanu ka üks uks, siis tellis linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakond uuringu selle vanuse määramiseks. Uks võeti eest ja seda hindas dendrokronoloog Alar Läänelaid, kes tegigi kindlaks ukse ligilähedase vanuse,» selgitas Kesklinna vanema kohusetäitja Anu Aus.

Dendrokronoloogilise uuringuga määratletakse puiteseme vanus selle valmistamiseks kasutatud puu aastarõngaste alusel. Läänelaid kirjeldas, et uks oli valmistatud kolmest tammelauast, millel tuvastati puu aastarõngad. Neid võrreldi rohkem kui 30 näiduga Eestist ja mujalt Euroopast. Võrdlus lubas dateerida tamme viimaseks kasvamisaastaks 1392. Läänelaid märgib uuringu kokkuvõttes, et Bremeni torni ukse tegemiseks tarvitatud tammede raiumisaeg jääb 90protsendilise tõenäosusega aastatesse 1394–1411.

Linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna arheoloog Ragnar Nurk rõhutas, et teadaolev Bremeni torni vanus ühtib nüüd loodusteaduslikul meetodil kindlaks tehtud ukse vanusega. «Bremeni torni on uusehitisena esmakordselt mainitud 1410.-1414. a koostatud tornipealike nimekirjas. Kui kõrvutada ukse vanust nende andmetega, siis viitab see, et tegu on ilmselt torni ehitamise aegse uksega,» ütles Nurk.

Teadaolevalt on Bremeni torni uks üks vanimaid keskaegse Tallinna ehitistes säilinud uksi, mis on püsivalt olnud oma algses asukohas.